Uueaja õpilased ja nendele keskkonna loomine

Jõudsin ära oodata ...
Juba paar nädalat tagasi käsid osad meie kooli õpetajad Tartus ühe hollandlase koolitusel. See oli nii vinge koolitus, et selle järelkajad levisid kiiresti üle kogu kutsehariduse süsteemi Eestis. Täna hommikul saime ka meie pisut seal räägitust kuulda Räpina Aianduskooli õppealajuhi Koidula suu läbi.

Sellest mõneminutilisest ettekandest jäid minu kõrvu kajama see, et õpilased on muutunud ja nad suudavad teha mitut ajs korrada. Haudvaikus ei pruugi nende puhul soodustada süvenemist. Neid tuleb tunis kaasata ja neid tuleb suunata tööle omavahel. Probleeme tuleb lasta neil endil lahendada, valmis näritud lahendused ei motiveeri.

Samuti mainis Koidula, et loovust ei saa arendada. Loovust on vaja soosida ja tema arnemiseks on vaja luua tingimused. Täpselt sama ütlen mina õppimise ja õpetamise kohta. Õpetamise ülim eesmärk on luua õppimisele soodus keskkond. Iga inimene tahab õppida ja täiustuda. See on Maslow järgi üks instinktilaadsetest põhivajadustest. Kas meie oleme valmis oma õpilastele, kes on meie kooli austanud sellega, et nad on selle valinud oma kooliks, pakkuma sellist keskkonda, kus nad saaksid tulemuslikult luua ja õppida?

Küll oleks vaja nendel äärmiselt tähtsatel teemadel kõikide õpetajatega koos vestelda ja arutada mooduste üle, mida me kõik teha saaksime kohe praegu, et me õpilastel oleks parem areneda.

Arutasime Irmeniga seda asja ja kuna ta ka käis sellel koolitusel, siis lisas veel paar mõtet: iga inimene areneb erineva kiirusega ja erineval moel. Õpetaja ülesanne, püha kohus, on arusaada kus asub tema õpilane hetkel ja siis sealt koos edasi minna. Iga inimene võistleb ainult iseendaga. Sellest, kui kauget tuleviku inimene ette näeb, olenev see missugune töö talle kõige paremini sobib. Tööandjal on lõpetajale palju kergem pakkuda inimesele sobivat töökohta kui ta saaks koolilt adekvaatset infot selle kohta, milline see inimene on ja kui suurt vastutust ta suudab kanda.

Nüüd siis mõned mõtted koolitaja jagatud slaididelt.

• Viis meelt tekitavad närviimpulsse, mis põhjustavad ajurakkude ühendumist, moodustades ahelaid ja võrgustikke. Seetõttu seo teooria tunnetusliku kogemusega, kaasa kõik meeled õppimisse.
  
• Toetu asjadele mida õpilased juba teavad, palu õpilastel korrastada materjal tähendusega üksusteks.
• Kasuta projektitööd, probleemide lahendamist, teenindusõpet (service learning), avastusõpet ja esinemist.
• Küsitle, paku valikuid, aksepteeri vastutust.
• Mälu tegevuses hoidmine aitab meil omandada oskusi ja neid automaatseks muuta.
• Ajus, mis saab pidevalt negatiivset tagasisidet, tekivad hälbinud reageeringuahelad. Heitunud aja välistab mõistuspärasuse.
• Muuda oma tund kohaks, kus õpilased tunnevad end väärtustatutena, tunnustatutena ja seotuna kaaslastega, kes neid austavad.
• Et mälu oleks erk ja rikkumata, korda olemasolevat ja värskenda seda. Kasuta visuaalseid materjale, laule, salme ja simulatsioone, et mälu värskendada.
• Viis tulevikumeelt: distsiplineeritud meel, sünteesiv meel (süsteemne mõtlemine), loov meel, lugupidav meel, eetiline meel.
• Distsiplineeritud meel - järjekindel töö enda täiustamisel, räägi sellest mis on oluline, paku õpilastele võimalus avastada distsipliini tegelik tähendus. Püüdle olema ekspert alal, millega soovid tegeleda.
  
• Sünteesiv meel (süsteemne mõtlemine) - anna infole hinnang ja tähendus.
  
• Loov meel - mõelda erinevatest seisukohtadest lähtudes. Kui suudad näha kogu rada, siis oled ilmselt valel teel.
  
• Lugupidav meel - erinevused on elu tõsiasi. Ära arvusta pidevalt seda mis on sinu mõttemallist erinev.
  
• Eetiline meel - Mida ma võin/saan panustada teiste arendamiseks? Mida tähendab olla kogukonna liikmeks/partneriks? Juhenda õpilasi, kuidas nemad saavad anda midagi ühiskonnale, milles nad elavad. Muuda õpitu jätkusuutlikuks ja koolita inimesi nende homseks ametiks. Eetiline inimene mõtleb oma kohustustele.