Õpiobjektide repod, osa 4

Küsimus: Milline on temaatika, millega sa igapäevaselt tegeled? Kuidas süstematiseerida selle valdkonna informatsiooni? Kuidas on mõistlik loodud süsteemi visualiseerida? Kirjelda lühidalt milline klassifitseerimise ja visualiseerimise meetod sobib kõige paremini sinu info süstematiseerimiseks ning esitamiseks. Kui võimalik, siis illustreeri oma kirjeldust staatiliste või interaktiivsust võimaldavate illustratsioonidega.

Paljud kursuslased on valinud temaatikaks haridustehnoloogia ... selge see, haridustehnoloog sellega ju tegelebki. Et õppejõul ei läheks väga üksluiseks, siis ma võtan temaatikaks hoopis aianduse. See on lai valdkond ja ma süstematiseerin seda oma nägemust mööda (mis ei pruugi ju kattuda mõne teise nägemusega), arvestades pisut meie koolis hetkel pakutavaid erialasid ja ka võimalikke tuleviku erialasid.
Kõigepealt väike ekskurss teooriasse. Materjalide süstematiseerimise eesmärgil loodud hierarhilisi ja jäiku liigendusi nimetatakse taksonoomiateks. Alternatiivse meetodina on olemas tavakasutajate poolt loodav klassifikatsioon – folksonoomia.

Õpetaja Martin Sillaotsa materjalidest loen, et erinevaid võimalusi folksonoomiate ja taksonoomiate atraktiivsemaks esitamiseks kirjeldab ajakirjas A&A avaldatud artikkel. Repositooriumide arengu uus trend on muutuda andmebaasis stiilis üles ehitatud infosüsteemidest intuitiivselt kasutatavateks visuaalselt atratiivseteks keskkondadeks.

Vaatame, missuguseks muutub meie maastikuehituse õppekava, kui see märksõnapilvena esitada:Väga imelik, ma oleksin küll oodanud enam eriala terminoloogiat. Aga võta näpust - õppekava on ikka oskamise ja tundmise peale üles ehitatud.

Nüüd siis pisut aianduse klassifitseerimisest:

• aiasaaduste tootmine
• puukoolimajandus
  
• maastikuehitus
• floristika
  
• aiasaaduste töötlemine

Nende valdkondade edasiseks detailseks kirjeldamiseks sobib minu meelest kõige paremini puu mõningase mööndusega alamate harude osalise seotuse kohta või siis mõistekaart, kus osad lõppharud on seotud:

Õpiobjektide repod, osa 3

Avalda repositooriumis üks õppematerjal. Repositooriumiks võib olla näiteks Koolielu2, LeMill või mõni sinu poolt leitud keskkond. Tähtis on see, et keskkond võimaldaks sisestada metaandmeid, sest lihtsalt faili üleslaadimisest ei piisa.

Avaldasin Tarmo Evestuse koostatud materjali Eesti kaladest, mille leiab siit. http://www.koolielu.ee/pg/waramu/view/1-b2568006b31f56a2e7f643468c1fa2357ad605f9

Kommenteeri lühidalt, millised keskkonna poolt küsitud metaandmed olid sinu meelest vajalikud, mis üleliigsed ja mis on sinu arvates puudu. Võrrelge oma vajadusi IMS LOM (Instructional Management Systems Learning Object Metadata) või LRE LOM (Learning Resource Exchange Learning Object Metadata) spetsifikatsioonidega. Hinnake, millised teie jaoks olulised andmed (andmeväljad, fikseeritud sõnavara) on olemas, millised puuduvad.

Koolielu küsis minu käest õppematerjali sisestamisel minu meelest asjalikke metaandmeid: pealkiri, kirjeldus, võtmesõnad, õpilugu, keel, õppematerjali tüüp, autor, link, litsents, aine, vanuse alam- ja ülempiir, kas sobib õpilasele? jah/ei. Täitmata neist jäi mul õpilugu, sest kuna ma pole autor ega ka selle materjali järgi õpetanud, siis ei osanud esialgu sinna midagi panna. Hiljem küsisin autori käest ja temalt sain järgneva kirjelduse: "Antud õppematerjal on põhiliselt mõeldud loengu näitlikustava materjalina. Kuid oluline on ka praktilistes labori tundides abimaterjalina õpilastele (nt kahe kala perekonna sigimise võrdlemisel) ja kalade määramise õppimisel."

Samuti oli hea Koolielusse metaandmete sisestamisel see, et ta laskis valida mitu tüüpi, et kirjeldada seda õppematerjali.

Ülesande teine osa tundus algul keeruline, sest lühendid iseenesest ajasid pisukese judina peale, kuna ei tähendanud minu jaoks midagi. Seda ma tean, mida tähendavad metaandmed. Metaandmed on lisaandmed mingi esialgse andmehulga, näiteks õpiobjekti kohta, mis neid algseid andmeid kirjeldavad. Sellest teise taseme andmete kihist tuleb sõna meta: algsed e esimese taseme andmed kirjeldavad olukorda ennast, teise taseme andmed kirjeldavad algseid andmeid. Lihtne, eks ...

Aga nüüd läheb pisut keerulisemaks ...
Kursuse õpetajat Martin Sillaots kirjutab oma materjalides , et IMS on teinud kõik oma spetsifikatsioonid väga põhjalikul moel kõikidele huvilistele interneti vahendusel kättesaadavaks. Kuna IMS LOM on siiski vaid raamistik metaandmete kirjeldamiseks ja LRE (Learning Resource Exchange) keskkonna jaoks loodud LOM edasiarendus (Application Profile) pakub konkreetsemaid kasutusjuhendeid, siis uuringi pisut viimast keskkonda.

Kohe torkab silma, et osade väljade jaoks on kasutatav vaid fikseeritud sõnavara. See on minu meelest igati positiivne, sest just need "lõputud" väiksed erinevused otsingusõnade ja võtmesõnade vahel ei ole minu kogemuse põhjal andnud otsingule soovitud tulemust.

Võrreldes Koolielu metaandmete välju LRE LOM kohustuslike ja soovituslike väljadega märkan, et need on praktiliselt identsed.

Õpiobjektide repod, osa 2

Tere!
Sel korral pidin tutvuma portaalidega (nt Koolielu, LeMill, LRE), mille üheks osaks on õpiobjektide repositoorium. Katsetasin õppematerjalide otsimist. Koostasin huvitavamatest materjalidest kogumikud.

Minu kogumikke näeb http://www.koolielu.ee/pg/waramu/collections/kyllikoppo

Selle ülesande sooritamisel süvenesin soome keele õppematerjalide otsimisele. Kuna elu on võtnud hetkel huvitavad pöörded, siis õpetan hetkel matemaatika asemel hoopis soome keele ja projektide kirjutamise kursusi.

Ma olen eelnevalt mitmel korral põgusalt tutvunud LeMilliga ja alati millegi pärast saanud sama emotsiooni osaliseks. Nimelt, materjale leidub igal pool, aga LeMill on huvitav selle poolest, et seal on valdkonnad MEETODID ja VAHENDID. Sinna ma alati satun ja siis imestan, et enamus neist meetoditest on kas poolikud, ealselt sobimatud või võõrkeeles. Ja ikka ja jälle nii ... Seega jätsin ma LeMilli sel korral torkimata ja asusin uudistama uut Koolielu2 portaali.

See meeldis mulle kohe väga. Soome keele materjale oli lihtne otsida, enamus neist vastas minu nõudmistele ja vajadusele ning seetõttu läheb osa neist kohe käiku. Et mul oleks endal kergem hiljem orienteeruda, koostasin koheselt kolm kogumikku. Materjale on kogumikkudes lihtne ümberpaigutada, kui peaks see tahmine hiljem tekkima. Samuti on uusi kogumikke lihtne luua.

Otsides endale asju, leidsin ka teisi vahvaid õppematerjale, millest kohe teisi oma kooli õpetajaid teavitasin.

Lähen ja uurin nüüd LRE'd, et homseks ka sellega kursis olla.
Tervisi,

Õpiobjektide repod, osa 1

Mul hakkas uus e-kursus, Martin Sillaots Tallinna Ülikoolist tutvustab õpiobjektide repositooriume ja õpetab neid kasutama.

Ülesanne1: Postitage käesolevale aruteluteemale kommentaar, kus tutvustate lühidalt oma huvi repositooriumide kursuse vastu ning püstitate enesele eesmärgi, mida soovite täita kursuse jooksul.

Vastus: Ma olen repositooriumidest õppematerjale otsinud, aga tulemused pole mulle sugugi rahuldust pakkunud. Mul on jäänud tunne, et seal on kahtlase väärtusega asjad, mida keegi on oma väga kitsa tarbe rahuldamiseks koostanud. Siiski olen leidnud ka mõningaid vahvaid asju, aga need pole hetkel olnud nendel teemadel, mida mul oli vaja leida.

Hans Põldoja tutvustas oma viitamiskursuses 4-5 repositooriumi, ma tegin neist oma kooli õpetajatele väikse ülevaate siin http://husamu.havike.eenet.ee/wordpress/?p=109

e-VÕTI projekti raames koostatud e-materjale leidsin e-Õppe Arenduskeskuse uuest repositooriumist ja olen mõnda ka juba oma õppetöös kasutanud. Näiteks, arvutialgõpetuse materjale.

Minu eesmärk selle kursuse läbimisel on, et ma õpin repositooriumitest vajalikke õppematerjale otsima ja leidma.

MS SilverLight veebidisaini 6. osa

Andrus Rinde räägib pisut HTML'ist ja CSS'st.
HTML'i teab maailm juba aastast 1990, kui sündis WWW. WWW sündis CERNis tuumafüüsikute ühendamiseks.

HTML tekstielemendid: pealkirjad (h1 ... h5); tekstilõik (p); reavahetus (br); lõigu sees eraldi kujundatav fraas (span); loendid (ul, ol)

HTML teksti vormindamine: rasvane kiri (bold); kaldkiri (italic); eriti rõhutatud tekst (strong); suurendatud (big); üla- ja alaindeks

HTML pildielement: element (img), kaks kohustuslikku atribuuti src (viide piltifailile või URL) ja alt. Saab ka vaida laiust (width) ja kõrgust (height).

HTML hüperlink: element (a), üks kohustuslik atribuut href (lingitava materjali URL). Valikuline atribuut akna valikuks on target.

HTML tabel: enamus veebilehti on kujundatud tabelite abil. Tabeli loob element (table), rea loob (tr) ja lahtri loob element (td). Laiuse (width) saab anda pikselites või protsentides. (border) tegeleb äärtega, (cellspacing) ja (cellpadding) puhverdavad lahtreid. Joondus on horisontaalne (align) ja vertikaalne (valign). (colspan) ja (rowspan) võimaldavad lahtreid venitada üle teiste.

HTML alajaotused: element (div) aitab grupeerida objekte, et neid stiile kasutades kujundada.

CSS (Cascading Style Sheets) on astmelised stiililehed, milles märgitakse üles veebilehtede kujundus. Stiile võetakse arvesse järgmises järjestuses, kus viimane on kõrgeima prioriteediga:

• veebilehitseja vaikestiil;
• väline stiil ehk lingitud CSS lehed;
• sisemine stiil ehk HTML elemendid (head) osas defineeritud stiil;
• reastiil, konkreetse HTML elemendi sees määratud stiil.

Kujundusklasside (class) kasutamisel peab soovitud elementide algusmärgenditesse soovitud klass kirja panema.

CSS'i kommentaar on /* Kommentaar */

Kolm tähtsat osa on selector {property: value}, mitmetäheline väärtus pannakse jutumärkidesse. Erinevad omadused eraldatakse semikooloniga.

Klassid võimaldavad sama tüüpi elementidel erinevaid kujundusi luua: selector.class {property: value}. Universaalsed klassid sobivad erinevatele elementidele: .class {property: class}.

NB! 16 px = 1 em.

Näidiseid erinevatest (eba)kujundustest:

• https://e.bcskoolitus.ee/veebidisain/yks.html
• https://e.bcskoolitus.ee/veebidisain/yksyks.html
• https://e.bcskoolitus.ee/veebidisain/kaks.html
• https://e.bcskoolitus.ee/veebidisain/kakskaks.html

Samuti, saab panna DeepZoom objekti HTML'i faili ja seda palju lihtsamalt kui Silverlight objekti.

Näited uuest HTML5'st:

• http://www.youtube.com/html5
• http://www.youtube.com/watch?v=3R6sb4NO25E

Need on tehtud HTML ja CSS'dega, pole vaja mingit MS Sliverlight pluginit.

MS SilverLight veebidisaini 5. osa

Suure taasiseseisvumispüha hommiku avas Ilja Šmorgun, kes räägib täna veebirakenduse sidumisest XML andmebaasidega.

Kui eelmistel päevadel olime disaininud ja nuppe ehitanud, siis täna koostame küsimustiku vormi ja andmebaasilaadse XML'i (Extensible Markup Language) faili. XML'i kasutatakse veebiteenustes, andmevahetustes, uues MS Word'i dokumentide formaadis *.docx.

XML päises on toodud kodeering, mis hõlbustab programmil erisümbolitest arusaamist, nt täpitähed, kirillitsa jne.

Et Silverlight saaks hakkama XML'iga, tuleb nende vahele lisada veebiteenus - serverimaailmast võetud tükk, mis tagab andmevahetuse.

Code-behind failid *.cs:

• kui Blendis luua uus aken, siis luuakse fail UusAken.xaml ja koos sellega UuasAken.xaml.cs, mis ongi code-behind fail.
• Seda kasutatakse koodi jaoks ja on algselt peidetud.
• Sinna lisatakse, näiteks, tegevus, mida me soovime, et juhtuks kui klõpsatakse hiirt jne.

Vt ka koolitusmaterjaist 'Andmete sidumine XML'i abil'.

XML namespace (xmlns) kontrollib skeeme MS serveri skeemidega.

DataGrid (selle leiab Assets>Controls) on tabel, mida kasutatakse nimekirjade näitamiseks.

• IsReadOnly otsustab, kas andmeid tohib muuta;
• AutoGenerateColumns näitab andmebaasi kõiki välju;
• väike valge ruuduke ja 'Reset' võimaldab nullida väärtusi, näiteks veeristel;

Tabeli ridade ja veergude loomiseks tuleb valida 'Properties' alt otsingust 'ColumnDefinitions' ja 'RowDefinitions' ning klikkides lisada nii palju kui vaja ja paremast paneelist saab neid siis defineerida Auto või etteantud pikselite laiuseks.

Andmete salvestamise protsess koosneb 4 etapist (kuna Silverlight ja XML ei räägi teineteisega otse):

1. Loe XML'i andmed;
2. Salvesta andmed mällu;
3. Lisa uue isiku andmed;
4. Kirjuta vana XML üle.

Rakenduse publitseerimine

Windowsi server + ASP.NET tugi

MS SilverLight veebidisaini 4. osa

Uue projekti loomist tutvustab täna taas Jaana Metsamaa. Sel korral alustame MS Expression Design'is valmis tehtud ja tükeldatud alusega ja kopeerime selle NotePad abil MainPage.xaml faili.
Kõigepealt kopeerime tausta, siis järjekorras kõik õhupallid, millest teeme nupud.
Nuppude tegemiseks tuleb grupil klikkida hiire paremat nuppu ja valida 'Make Into control'. Seal valida 'Button', nimetada, valida 'Application' ja salvestada.

DeepZoom komplekteerimise paar väga olulist nippi:

1. lisada 'MultiScaleImage';
2. kataloogi 'ClientBin' tuleb kopeerida kogu kataloog ...\Expression\Deep Zoom Composer Projects\kylli_sugavuti\Exported Data\kylli_proov\GeneratedImages sisu;
3. peale fotode importimist tuleb tervele projekti failile teha 'Refresh';
4. 'Common Properties' alt tuleb valida 'Source' - dzc_output.xml

Et saada DeepZoom efekt ka tööle, selleks tuleb 'Projects' kataloogipuus klikkida paremat hiireklahvi põhi projektifataloogi peal ja valida 'Add Reference ...'. Seejärel tuleb üles otsida rägastikust selline fail: ...\Expression\Deep Zoom Composer Projects\kylli_sugavuti\Exported Data\kylli_proov\DeepZoomProject\Bin\Debug\DeepZoomProjects.dll

Assets'i alt vali Behaviors, vali 'DeepZoomInitializer' ja lohista 'MultiScaleImage' peale selles failis, millesse rakendust soovitakse.

MS SilverLight veebidisaini 3. osa

Tänane hommik hakkas peale MicroSofti tutvustusega Andres Sirel MS Eestist (http://blogs.msdn.com/evangelism, andres.sirel@microsoft.com). MS Live Mesh ja PhotoSynth on põnevad veebipõhised vabavarad, mida tasub koolis katsetada.
MS haridusprogrammid:

• DreamSpark - aitab teostada õpilaste unistusi, annab tasuta õpilastele MS tarkvara. Õppuril peab olema ISIC kaart või liituvad koolid tervikuna ja selle teeb üks õpetaja;
• msdn Academic Alliance - annab koolile uusima MS tehnoloogia. Designer AA on mõeldud õppetoolidele, mis õpetavad kujundamist, illustreerimist jne. Veebistuudiumi kursuslased saavad $399 maksva programmi tasuta.
  • mugav veebipõine tarkvara jagamine (ELMS);
  • tarkvara tohib installida Veebistuudiumi kursusel kasutamisel kasutatavasse arvutiklassi;
  • tarkvara võib kasutada ainult mittekommertslikel eesmärkidel;
  • tarkvara ei ole lubatud kasutada IT infrastruktuuris;
  • ei ole mõeldud ilma OP süst arvutite installimiseks;
  • õpilased ei pea tarvara kooli lõpetamisel maha installima
• Tooted selles programmis:
  • MS Expression
  • Windows 7 - install käivitub mälupulgalt või CD'lt
  • MS Visual Studio - Team System: mõeldud nendele, kes hakkavad koodi kirjutama;
  • MS Office Project - projektide haldamiseks
  • MS Office Visio - visuliseerimiseks, modelleerimiseks, graafikud, joonised
  • Windows Server
  • MS SQL Server

Kuidas toimub tarkvara allalaadimine? Vaata msdn62.e-academy.com ja logi sisse.

Kõigile Eesti õpilastele on mõeldud http://www.dreamspark.com/, lahtris saab kool ennast registreerida.

Designer AA liikmeks registreerib MS Eesti ja saadab info kooli. Kooli admin täidab veebipõhise vormi ELMS süsteemi aktiveerimiseks. ELMS on valmis 5 päeva jooksul.

MS Student Partners - Eesti on neid 9 tudengit, kes õpivad ülikoolis disaini või IT erialadel. Vt http://www.student-partners.com/. Kooli võib partner tudengeid külla kutsuda, et nad tutvustaksid mõnda põnevat tehnoloogiat. Meie lektorid Jaana ja Ilja on ka ühed nendest.

Matching-up on õpilaste (16+) võistlus IT vallas (http://www.imaginecup.com/). 2010 aasta finaal toimub Poolas.

Faculty Connection (http://www.facultyconnection.com/) on õppejõudude platvork, kust võib leida ka õppekavu.

Vaata ka aktiivgruppi http://www.mug.ee/, MS User Group eesti lehekülg.

MS SilverLight veebidisaini 2. osa

Jätkub veebidisaini koolitus. Täna on disainipäev, rääitakse veebilehe kujundusest, värvidest, fontidest jne.

Andrus Rinde:

• Veebidisaini loomise meeskond koosneb projektijuhist, veebidisainerist (graafikadisainer, mutlimeediumidisainer, kasutajaliidese disainer, kasutajakogemuse disainer), veebiprogrammeerija ehk arendaja, dokumenteerija, testija, tellija ehk klient. Lisaks võib-olla kaasatud vajadusel valdkonna spetsialist, operaator (video puhul) jt.
• Elutsükkel: nõudmiste välja selgitamine, kavand, teostus, kontroll/test, tugiteenus.
• Arendusmudelid: koskmudel (waterfall), spiraalmudel (spiral), tähtmudel (star) jpt. MS kasutab spiraalmudelit, arendus toimub kõike uuel tasemel korrates.
• ADDIE mudel -
  • Analüüs: koguda funktsionaalsed ja kasutuskõlbulikkuse nõuded ning nõuded andmetele; veebilehe eesmärkide selgitamine; sihtgrupp; milliseid komponente kasutada ja kui olulised nad on (kriitilise tähtsusega, lihtsalt kasulikud, võiks lisada, kui nende jaoks resursse jätkub); kliendi soovid veebilehe välimuse osas; võimalused ja vajadused veebimajutuseks.
  • Disain: veebilehe struktuur, kuidas sisu organiseerida; prototüübid (võimaldab kliendi tagasisidet varajases staadiumis); sisukaardid.
  • Arendus (Development): spetsifikatsioonile vastava lehe loomine; kogu protsessi jooksul keskenduda kliendi vajadustele.
  • Rakendamine (Implementing): toimub testimine ja vigade leidmine ning parandamine; testserveril saab testida ka klient; koostatakse rakenduse dokumentatsioon; koolitatakse kasutajad (admin); veebileht publitseeritakse.
  • Hindamine (Evaluation): toimub pärast käiku andmist; formaalne kasutuskõlbulikkuse hindamine (nt Google Analytics, serveri logid jms); see jääb tihti tegemata kuna jääb kokkuleppimata.
• Näidisprojekti stsenaarium.
  • Kasutada .xml faili andmete elementaarseks säilitamiseks.
  • NB! C# - C sharp

Kersti Laidvee:

• Omandame MS Expression Design'i: http:/www. microsoft.com/expression/try-it/
• Eestikeelne juhend algusega lk 45.
• http://www.lynda.com/home/DisplayCourse.aspx?lpk2=339
• http://www.microsoft.com/video
• Studioe3 - abiks harjutuste välja mõtlemiseks;
• Programmi lühiülevaade
  • tutvumiseks ava Expression Design 3's >Help>Samples;
  • teistesse rakendustesse viimiseks vali >File>Export, kasuta XAML Silverlight 3 Canvas formaati (vektorformaat), et objekt oleks töödeldav edaspidi; .png ja .gif tunnistavad läbipaistvust, .jpeg ei tunnista; AntiAlias hägustab/teravustab serva;
  • minimeerib kõik aknad;
  • sisse toomiseks >File>Import, kui vailda Adobe PhotoShop file, siis tuuakse kihtide kaupa;
  • dokumendi resolutsioon tuleb hoida 96 px/inch (mitte 72 nagu tavaliselt), et eksportimisel säiliks suurus üks-ühele;
  • täidete ja kontuuride vaatamiseks >View>Display Quality
  • tööriistade ja tahvlite näitamine ekraanil käib läbi >Window
  • õpetaja soovitab kujundada teistes ja kasutada seda programmi tükeldamiseks (slicing);
• Lihtsamate graafiliste kujunduselementide loomine, töö objektidega
  • StopAlfa laseb muuta elemendi läbipaistvust;
  • hoides all klahvi, muutuvad kujundid korrapärasteks, nt ruut, ring;
  • hoides all klahvi, saad jooonistada alates keskpunktist;
  • hoides all tühikut, tekib käsi mis võimaldab liigutada;
  • + tühik annab luubi;
  • VALGE NOOL mõjub ankurpunktidele ja jätab kurvi muutmata;
  • PEN töörista alt saab valida ÕHUKESE NOOLE, see muubad ainult kurvi ühte poolt ja jätab taas punkti muutmata;
• Töö piltidega ja eksportimine
• >Object>Image>Create image object> lubab lõigata tükke pildist
• >Object>Image>Autotrace image abil saab objekti vektorjoonteks
• pilditöötluse vahendid on kõik EFFECT paleti all
• (valge) tausta eemaldamiseks PENiga joonista ümber objekti joon, seejärel vali taust koos objektiga ning vali >Object>Clipping Path>Make with Top Path
• raami lisamiseks ümber pildi tee sama: märgi mõlemad ja >Object>Clipping Path>Make with Top Path
• Veebikujundus (materjalis lk 54), värvide kasutamine (väike videoõpetus), kujunduse 3 nippi (kontrast, suurus, paigutus)
• www.totaltraining.com/expression2
• kasutada värviringi, valida viis värvi ja mängida hele-tumedustega;
• luua mugavuse mõttes New Swatch Library ja sealt valida kokkusobivaid värve;
• http://colorschemedesigner.com on väha vahva soovitus värvide kombineerimiseks;
• www.pagetutor.com/colorpicker/index.html
• Veebilehekujunduse tükeldamine
• Eksport - XAML ja raster
  

MS SilverLight veebidisaini koolitus Tallinnas

Terve see nädal on täidetud õppimisega. Olen Mustamäe mändide vahelt kolinud Tallinna kesklinna moodsasse ärirajooni Ahtri tänavale BCS Koolituse ruumidesse. Veedan siin selle nädala viimased tööpäevad ja ka järgmise nädala paar päeva.

Alguse tegi Tallinna Ülikooli õppejõud Andrus Rinde, kes mängis meile maha ka Saksamaa MS Designer Marketing Manager Michael Kösteri video tervituse, kuna ta ei saanud ise kohale tulla.
Mõningad mõtted Michael Kösteri videost kasutaja kogemuse kohta:

• User eXperience (UX) is an artistic part of Software Development.
• Important blocks of UX are functionality, beauty (form), affinity (creating the bond b/w the product and the user), story.
• UX, if designed well, differentiates a product or service, opens new business opportunities and improves efficiency. UX advances business! vt http://www.nike.com/
• Tutvu http://www.microsoft.com/ lehel paljude firmade veebidisainimise protsessidega.

Tundub, et kogu me kool, kaasaarvatud õpetajate koduarvutid, saavad aasta jooksul tasuta installida Windiws 7 oma arvutitesse ja selle kasutamise õigus jääb kestma lõpmatult. See on küll hea uudis, sest ega me ilmselt oma OP-süsteemi radikaalselt muutma ei hakka.

Veel mõningaid märksõnu:

• multi-touch ekraanid ja muud seadmed;
• mõtetelugemise mütsike;
• hääletuvastusseade;
• Microsoft .NET platform ja selle kolm osa: ASP.NET, Windows Presentation Foundation ja Silverlight;
• MS Expression Blend ja MS Expression Design (disaineritele) ja MS Visual Studio (tarkvara arendajatele).

Saabus Jaana Metsamaa ja hakkas kohe rakendustega pihta. Vaadata saab siit: http://www.silverlight.net/GetStarted ja isegi prooviversioonid 30-60 päevaks tasuta installida.

Vt deep-zoom näidet siit: http://memorabilia.hardrock.com/ ja see võtab pahviks. Tutvu sellega lähemalt liveID abil http://silverlight.live.com/.

ControlStoryboardAction mõjub vaid animatsioonidele.

Haridustehnoloogid rokivad täiega Mustamäe mändide vahel

e-Õppe Arenduskeskus on taas endast parima andnud ja kõik Eesti ülikoolide ja kutsekoolide haridustehnoloogid kokku kutsunud, et neid harida. Selle suvekooli teemaks on Web 2.0 ja õppejõud on kutsutud Belgia Leuveni Ülikoolist.


Esmaspäev, 10. august oli suht teoreetiline, aga täna, teisipäeval, läks lahti tõeline möll. Meid jaotati nelja rühma, kõigile anti sama ülesanne: luua veebi suhtluskommuun, mis koondaks kogu olemasoleva ja uue loomingu kastutades enamasti Web 2.0 vahendeid.

Näidati olemasolevaid näiteid ja tutvustati ka pisut võimalikke veebipõhiseid vahendeid, näiteks ning.com, groupsite.com, miks mitte ka netvibes või muu. Ise võis valida ja lasti olla nii loominguline kui sooviti.

Meie rühm, mille me kohe tabavalt Pinus Team'iks nimetasime, otsustas suunduda Mustamäe männimetsa loomingulisele jahile ja hakata orininaal audiot ja vieot salvestama. Töö käigus muutus ind suureks ja tulemus oli ka super lahe. Algust saab vaadata http://www.youtube.com/watch?v=WtHXD-J6CV8 ja picasaweb.google.com/sirle.budris/pinusteam.

Jätkuks saab tutvuda tõelise šedrööviga võrgustiku töö põhimõtetest: http://www.youtube.com/watch?v=s8b_XTaPS_Y

Mõningaid märksõnu koolituselt:
Xtranormal.com

• ning.com
• Elluminate (virtual classroom)
• http://www.twitvid.com/
• mindmeister (koostöös ajurünnak)

Olemasolu õigustuseks

Viimases e-Õppe Uudiskirjas http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/sisukord/e-oppe-uudiskiri-nr-12-1 kirjutab Peeter Normak, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi direktor:"Hariduses oleks vajalik kardinaalne pedagoogiline innovatsioon, eesmärgiks õppurites eelkõige probleemlahendus- ja meeskonnatööoskuste kujundamine. Vähe sellest, formaalharidus peaks õppurites kujundama ka tänapäevases teadmuspõhises infoühiskonnas kodanikult ja töötajalt eeldatavad hoiakud ja harjumused:

• vajadus pidevaks enesearendamiseks
• osalus teadmusloomes
• aktiivsus osalusdemokraatia realiseerumises jne.

Kõigeks selleks pakuvad IKT vahendid juba praegu suurepäraseid võimalusi. Kuidas neid võimalusi suudetakse realiseerida, sõltub eelkõige õpetaja professionaalsusest.
Nagu lugeja võib veenduda, on eespool toodud soovitused väga üldised. Aga selles ju loovus ja innovaatilisus ju seisnevadki, et ei järgita niivõrd kellegi teise pakutud lahendusi, kuivõrd püütakse ise leida konkreetsetele tingimustele ja eesmärkidele vastavad lahendused.
Haridusinnovatsioni edendamiseks oleks oluline, et haridusasutustes töötaksid professionaalsed innovaatorid, kes toimiksid uuenduste katalüsaatorite ja tugiisikutena. Selline amet on olemas - haridustehnoloogid!"

Küll oli tore hr Normaku sõnumit lugeda. Ma hakkasin juba arvama, et ma olen oma revolutsiooniga Räpina Aianduskoolis nagu Don Quijote, aga tuleb välja, et see on lausa mu kohustus.

Peter Senge "Õppiv kool", osa 4 - ja muu elu

Kogu aeg toimub põnevaid ja vahvaid asju. Kuna ei raatsinud Tallinna sõita, et osaleda e-Õppe Arenduskeskuse korraldatud autoriõigustealasel seminari, siis vatasin ettekandeid eile oma arvuti tagant. Oligi tegelikult mõnusam, vaata ka: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.php?id=21._mai_2009. Tegin oma kooli rahvale sellest ka väikse kokkuvõtte, selle leiab siit: http://husamu.havike.eenet.ee/wordpress/?p=84
Nii palju on lahedaid inimesi, see on nii tore ...
Sain haisu ninna REKKi korraldatavast sisehindamise nõustamise nõunike tasuta koolitusest, ma tahan ka minna, vaata: http://www.ekk.edu.ee/programmid/programm-oppe-kvaliteedi-parendamine-oppeasutustes/sisehindamise-koolitused/nounike-koolitus
No ja siis loen ikka tasapisi Senge raamatut ja ei jõua ära imestada, kui palju tarkust sealt leida võib. Otsustage ise:

• Industriaalajastu kool on oma aja äraelanud - demograafilised tingimused on muutunud (mõlemad vanemad käivad tööl), pere- ja kogukonnamudelid on teisenenud (pole kodus ootavaid vanavanemaid, kes koolist tulevaid lapsi tervitaksid). Koolidel tuleb üle võtta ka lastehoiu roll ja vestlused vanematega keskenduvad sageli vanemate stressi leevendamisele mitte laste akadeemilisele aitamisele.
• Ajaloolise tähtsusega on kooli kui info jagaja monopoolse rolli kadumine. Tänapäeval on tüüpilisel teismelisel vähemalt samasugune juurdepääs maailma kohta käivatele teadmistele kui vanematel ja õpetajatel. Meediatehnoloogiadpakuvad lõbu ja õppimise segu viisidel, millega koolitunnid ei suuda võistelda.

Viitamiskursus-7: õpiobjektid allikmaterjalina e-õppes

Kodused ülesanded:

1. Leia õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile.
2. Otsi õpiobjektide repositooriumidest oma valdkonna õpiobjekte vastavalt litsentsile. Kuidas jagunevad leitud õpiobjektid erinevate sisulitsentside vahel?
3. Kirjuta oma ajaveebi sissekanne, kus esitad ülesannete lahendused.

Tuntumad repositooriumid ja referatooriumid (Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes by Hans Põldoja 13.10.2008)

• MERLOT (http://www.merlot.org/) on üks maailma juhtivaid referatooriume, mida on arendatud alates 1997. aastast. Projekti juhib California State University ning aastate jooksul on kogutud enam kui 20000 õppematerjali metaandmed. Enamik õppematerjalidest on inglise keeles ning mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
• OERCommons (http://www.oercommons.org/) on referatooriumi põhimõttel töötav avatud õppematerjalide kogu, mis sisaldab õppematerjale erinevatest avatud õppematerjalide kogudest. Muuhulgas on seal ka üle 200 eestikeelse õppematerjali metaandmed.
• MELT (http://www.melt-project.eu) on üle-euroopaline üldhariduskoolide õppematerjalide referatoorium, mis sisaldab hetkel üle 22 000 õppematerjali erinevatest Euroopa maadest. Oluline osa MELT kaudu leitavaid õpiobjekte on avaldatud Creative Commons litsentsiga.
  
• Connexions (http://cnx.org/) on üks juhtivaid avatud õppematerjalide repositooriume, mis sisaldab ka veebipõhiseid vahendeid õppematerjalide loomiseks. Iga soovija saab Connexions süsteemiga liituda ning oma õppematerjalid seal avaldada. Projektiga alustati 1999. aastal ning praeguseks on seal üle 7000 õppematerjali.
  

• Ariadne (http://ariadne.cs.kuleuven.be/) oli üks esimesi suuremaid õpiobjektide repositooriume Euroopas. Sealsed õppematerjalid on enamuses kõrghariduses kasutamiseks.

Vastused:
Olles tutvunud lugemismaterjaliga ja väljapakutud nimekirjaga, tundus kõige ahvatlevam Connexions. Asungi seda nüüd uurima ...

1. Lõin Connexions'is endale konto, sest seal lubati nende enda vahenditega lahkesti õpiobjekte koostada. See oli lihtne nagu ikka. Samuti on nende lehel mõningad abimaterjale, mida on algajal kasulik lugeda.
2. Hakkasin objekte otsima. Esmalt tutvusin soomekeelste materjalidega (kuna seda hetkel oma koolis õpetan), aga see valmistas pettumuse, sest olemas on vaid 4 moodulit. Ja nendesti üks meie enda Hans Põldoja tehtud.
3. Järgmine otsingusõna oli aiandus, sest see on huvipakkuv valdkond mu töökoha tõttu. Taas kord pettumus, sest vastuseid tuli väga palju, aga midagi kasutatavat küll ei leidnud.
4. Nüüd lähen oma armastuse matemaatika juuurde ja otsin objekte, mis kuuluvad valdkonda mathematics-logic-statistics. Ühe leidsin kohe eestikeelsete alt teise matemaatika alt:

• Vaiknemets, Ott A* algoritm. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m18032/1.2/
• Cox, Steven Nerve Fibers and the Strang Quartet. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m10145/latest/

Nüüd avasin OER Commons'i avalehe (OER on muide lühend esitähtedest: Open Educational Resources) ja proovin sellest leida midagi sihipärasemat. Connexions'ist kahjuks ei õnnestunud leida midagi sellist, mida väga oleks tahtnud, pidi leppima aseainetega.
OERCommonsist leidsin fantastilise eestikeelse loodushelide õpiobejekti http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses, mis viib www.loodusheli.ee kodulehele:

• Kõrv loodusesse - loodushelid ja helid looduses. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses

Järgmine hea saak on viit lehele http://bio.edu.ee/taimed/, kus asub järgnev õpiobjekt:

• Eesti taimed. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/eesti-taimed

Kui nüüd vastata viimasele küsimusele sisulitsentside jaotuse kohta, siis peab väitma, et minupoolt uuritud kaks repositooriumi ei paku objektide otsingut litsentside järgi. Pakuvad nad valdavalt Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works või Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share ALike.

Viitamiskursus-6: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

KODUSED ÜLESANDED:

Kasutades tasuta teenuseid, näiteks Google Scholar ja CiteSeerX leida viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2008. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid veebipõhise õpitulemuste testimise teemal (computer-assisted assessment). Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest. Lisaks määrake iga artikli kategooria Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS publikatsioonide klassifikatsiooni kohaselt.

• Hakkasin kõigepealt Google Scholari kaudu otsima artikleid õppekava arendamise kohta (otsingusõnadeks curriculum development). See on valdkond, mis mind hetkel väga huvitab. Kuna mul puudub kogemus õppekava mõnes teises koolis arendada, siis on mul raske anda objektiivset hinnanud. Meie koolis edeneb see küll väga vaevaliselt.
• Otsingumootor pakub erinevaid variante külluses. Need on siiski enamuses kõik raamatud. Mõned artiklid, mis on silma torganud, on kahjuks väga vanad. Jätkan otsinuid ...
• No nii, jõudsiin lõpuks marjamaale. Õnnestus jälile saada ajakirjale, millel nimeks Journal of Curriculum Studies ja sealt leian ilmselt endale meelepäraseid artikleid piisavalt. Hakkan neid nüüd viitama, ikka APA stiilis (selles aitab mind suur abimees CiteULike):

1. Linn, R. (2008). Methodological issues in achieving school accountability. Journal of Curriculum Studies, 40(6):699-711.

2. Athanases, S., Abrams, J., Jack, G., Johnson, V., Kwock, S., Mccurdy, J., Riley, S., and Totaro, S. (2008). Curriculum for mentor development: problems and promise in the work of new teacher induction leaders. Journal of Curriculum Studies, 40(6):743-770.

(See viimane artikkel on muideks äärmiselt huvipakkuv, sest ühendab endas kolm märksõna, millega olen hiljuti kokku puutunud või puutun veelgi. Need on õppekava arendus, Action Research ja mentorlus.)

Vahepeal avastasin, et http://www.informaworld.com , kust ma leidsin vaadeldava ajakirja, pakub ka ise viite koostamise teenust. Seega, järgnevad viited on koostatud selle vahendiga, ikka APA stiilis:

3. Slattery, Patrick, Krasny, Karen A. & O’Malley, Michael Patrick (2007). Hermeneutics, aesthetics, and the quest for answerability: a dialogic possibility for reconceptualizing the interpretive process in curriculum studies. Journal of Curriculum Studies, 39 (5), 537-558. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600911039

4. Jaros, Milan & Deakin-Crick, Ruth (2007). Personalized learning for the post-mechanical age. Journal of Curriculum Studies, 39 (4), 423-440. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600988136

5. Ritchie, Stephen M., Tobin, Kenneth, Roth, Wolff-Michael & Carambo, Cristobal (2007). Transforming an academy through the enactment of collective curriculum leadership. Journal of Curriculum Studies, 39 (2), 151-175. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600914850

Vastuseks viimasele koduse ülesande osale: vaadeldavad artiklid on kõik ETISe järgi klassifitseeritavad kui 1.1. artiklid, mis on kajastatud ISI Web of Science andmebaasis. Seda tean, sest ISI Web of Knowledge'i lehelt sain otsida abil "nimekirja" kuuluvaid ajakirju ja minu uuritav Journal of Curriculum Studies oli seal.

Viitamiskursus-5: allikakriitika ja autoriõigused

Kodused ülesanded:

• Allikakriitilise lähenemise juures on teie ülesandeks tuua oma blogis välja mõni olukord, kus te ise olete allika õigsuse hindamisel eksinud.

Ilmselt olen mina selles vallas veel väga algaja, aga mul ei meenu ühtegi olukorda, kus mul oleks tekkinud vaadeldav probleem - nimelt, et olekisn allika õigsuse hindamisel eksinud. See on ilmselt nii kahel põhjusel: olen õpetajana küllalt värske, õpetamiskogemust kokku vaid 3 aastat. Teiseks, ma ei võta massiliselt sõna avalikkuses ega koosta hetkel ka mingeid materjale. Seega ei tarvita allikaid ega viita nendele palju.

• Autoriõiguste kohta on see nädal väga praktiline ülesanne. Meie lugemismaterjalid selgitavad, mis kasu on õpetajal avatud sisulitsentsidest. Kõik te olete kindlasti koostanud erinevatel teemadel õppematerjale. Teie ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures. Lisage oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võite ise valida, näiteks APA). Samuti märkige, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksite oma õppematerjali avaldama.

Parimad kohad avatud sisulitsentsiga fotode leidmiseks on Wikimedia Commons ja Flickr. Viimase puhul tasub tähele panna, et ainult väike osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on avatud sisulitsentsiga. Samuti muudab mõlema keskkonna puhul viitamise keerulisemaks see, et autorid kasutavad sageli varjunime.

• Mina koostan hetkel oma soome keele kursusele toeks e-kursust (vt https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1637) ja lihavõtte teema juurde otsisin sobivat pilti. Leidsingi selle Wikimedia Commons'ist, siin see on - pühademuna. See illustratsioon on avaldatud järgmise litsentsiga:"Permission is granted to copy, distribute and/or modify this document under the terms of the GNU Free Documentation License, Version 1.2 or any later version published by the Free Software Foundation; with no Invariant Sections, no Front-Cover Texts, and no Back-Cover Texts."

• Viide APA stiilis on järgmine:

Dixi, Drapanka (polish easter eggs). Wikimedia Commons, Retrieved March 10, 2009, from http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b0/Drapanka001.jpg

Personaalsed õpikeskonnad-7: kokkuvõte

Oo, jee, ma olen endaga nii rahul, et võin südametunnistuse piinadeta hakata seda sissekannet kirjutama.

1. Mida uut õppisin sellel kursusel? Kas antud kursus täitis minu ootusi? Kas kursusel osalemine andis mulle midagi kasulikku (uut informatsiooni, uusi teadmisi ja oskusi, uusi tutvusi)?

See kursus täitis minu ootused igati ja rohkem veel. Minu kogemused e-õppega olid enne (ja on mingil määral) siiani kesised. Personaalsete õpikeskkondade kursus oli üles ehitatud tunduvalt erinevalt teistest e-kursustest, sest ma olin tuttav vaid Moodle keskkonnaga. See erinemine teistest oli väga hea ja arendav. Kursuse ülesehitus iseenesest juba õpetas ja tutvustas, täpselt nii nagu üks hea õppematerjal olema pea.

Ma kangesti soovisin osaleda sellel kursusel ja mul oli kindel plaan teha seda aktiivselt. Kahjuks juhtus aga ikkagi nii, et ma tegin peaaegu et miinimumi. Ja see valmistab mulle endale pettumuse. Pean kahetsusega tunnistama, et hindasin oma võimeid üle ja nüüd on tulemus käes. Seega pean vastama uute tutvuste tekkimisest eitavalt ja see on vaid minu süü.

Mina õppisin sellel kursusel juurde palju uusi sotsiaalse tarkvara vahendeid. Meie koolis on tekkinud juba kaks olukorda, kus lausa nõutakse sotsiaalse tarkvara kasutusele võtmist ühistöö edandamiseks ja ma olen saanud sellele protsessile kaasa aidata ning lahendusi pakkuda. Toimuvad õppekavade arutelud. Hea on kui õpetajatel, kes soovivad osaleda, on olemas võimalus sisendit anda ja mis oleks veel parem vahend kui üks viki: osale omale sobival ajal ja kohas.

Läbi HAVIKEse keskkonna jõudsin kaasõppuri Varje abil WordPressi rakenduseni ja tutvusin sellega. Endale lõin bloger.com's ajaveebi. Hakkasin aktiivselt kasutama Netvibe agregaatorit ja nüüd uurin erinevaid vikisid, et neidki õpetajatele õppetöö elavadamiseks soovitada.

2. Millised on minu kogemused sellel kursusel? Siinkohal ei tasuks kindlasti unustada ka negatiivseid kogemusi.

Kui ma 2008 aasta septembris alustasin Räpina Aianduskoolis tööd haridustehnoloogina, siis oli kõik nii uus ja vahva: palju uut õppida ja vähe kohustusi. Vähe oli neid ilmselt sellepärast, et ma ei saanud kohe aru (mis on ju ka vabandatav), mida ma ikkagi tegema pean. Tänaseks on olukord õnneks selginenud ja kohustusi on seetõttu ülepeakaela. Aga sügisel suure hurraaga alustatud kursusi on järjest raskem lõpule viia.

Minu tunded selle kursusega seotult on kahetised. Mulle on olnud äärmiselt ebameeldiv see, et ma ei jõudnud seda õigel ajal lõpetada. Samas meeldib mulle väga õppida ja ma leian, et sellest kursusest olen ma saanud väga palju kasulikku infot. Olen lugenud materjale, mida õpetajad on lisanud ja need on mind mõtlema pannud teemade peale, milledeni ma poleks ise jõudnud.

Kahju oli, et Flashmeetingul, mida ma nii ootasin, jäi osalemata, kuna pidin minema komandeeringusse. Kokkuvõtteks: oma ülikooli ajal (kui ei pidanud töötama) oli lihtsam õppida, nüüd aga on huvitavam.

Suhtumine personaalsetesse õpikeskkondadesse on samuti kahevahelolev: huvitav ja uudne on läbi nende suhelda ja õppetööd korraldada ja mulle meeldib, et õppematerjal jääb hiljem kasutusse. Mis aga räägib minu puhul fikseeritud õpikeskkonna (nt Moodle) kasuks on see, et see on süstematiseeritum ja õppijale lihtsam, sest on õpetaja poolt valmis tehtud.

3. Mis võiks/peaks sellel kursusel olema teistmoodi (tegevused, kursuse ülesehitus, tagasiside, üldine lähenemine jne.)?

Väga raske on mul algajana jagada soovitusi, sest selle kursuse materjalide ja läbiviimise tase olid kõrged. Soovitatud tarkvara lahenduste nimekiri on olemas, see on hea - olen kasutanud. Mulle meeldis, et kirjandusena soovitatid välisautoreid ja et osad kirjutised olid ka teoreetilist laadi. Ja jäängi vastuse võlgu, mis peaks olema teisiti.

Õpetajad Kairit ja Terje, aitähhTeile!

Personaalsed õpikeskkonnad-6: oma keskkond

Olen ahmanud liiga suure tüki tööd ja olen seetõttu jäänud oma tegemistega pisut jänni. See ei ole hea tunne, aga ma püüan siiski pinnale rabeleda ja ei anna veel alla.

Kuna materjali on, siis hakkan nüüd oma keskkonda koostama. Olen õpilane mitmel kursusel ja ka tööga seotult on vajalik külastada pidevalt mitmeid veebilehekülgi. Kõik see vajab ühte agregeeritud avalehte. Seoses ühe rahvusvahelise projektiga on mul konto Elggis, aga see on seotud vaid selle konkreetse inimeste rühmaga. Elgg iseenesest on täitsa vahva ja personaalse õpikeskkonna loomise jaoks sobiv küll. Et aga õppida ka midagi uut, siis teen Netvibe'i oma konto.

Tund aega hiljem ...

... Netvibe on täitsa lahe. Ainus millega jamasin kohe tükk aega ja ei saanudki tööle, on Flickr - ei näita minu fotosid, vaid kellegi teise omi. Ei tea, miks ma seda sätitud ei saa.

Minu avalik leht http://www.netvibes.com/kyllikoppo#Avalik koosneb üldistest vidinatest. Ega mul suurt vajadust neid sinna lisada veel ei olnud, aga valisin siiski pakutavatest midagi. Teine sakk on juba vajalikum info: koondasin sinna kolme käimasoleva kursuse avalehed, et mul oleks mugav neisse siseneda. Samuti lisasin avalehele ühe RSS voo: eLearningPapers organisatsioonist, nimelt. Vaat sellised kohad tasub küll kõik kohe kokku koguda, sest pärast ise küll ei mäleta kuhu kõikjale ma ennast kasutajaks olen teinud. Registreerimisel tundub äärmiselt vajalik ja huvitav, iga päev aga pakub omip õnevusi ja nii need vahvad asjad meelest lendavadki.

Netvibe's on võimalik koostada ka isiklik leht. Hetkel ei suutnud ma midagi sinna lisada, sest polnud tekkinud vajadust läheneda vidinatele privaatselt. Sinna saaks panna kokku jooksma kõik oma emaili kontod ja muud konfidantsiaalsed sisendid (nt pangakontod), aga ma ei riski seda vist veel teha.

Nüüd siis püüan joonistada skeemi.

Avasin bubbl.us ja hakkasin koostama joonist. Tegin pildi valmis ja seejärel hakkasin salvestama. Kuna mul eelnevalt kontod polnud, siis pidin registreeruma. Ja nüüd ta siis avab, ja avab, ja avab
.... juba 15 minutit lood ta mulle kontot.

Ei tea kas jooksis kokku?

Registreerimist too vahend küll ei lõpetanud, ometi lubas eksportida tulemuse. Selline tuli:

New technologies of e-learning: The Philosophy of Portfolio

Assignment 1: Summarize the philosophy of portfolio and your reflections regarding how portfolio could be of use in your own work.

I am very new to this topic, so I don't even pretend that I have a clear understanding of it and I can uniquely define it. I properly read all the articles and I found a description which summarizes it nicely and is understandable to me:

"An e-portfolio is a purposeful aggregation of digital items – ideas, evidence, reflections, feedback etc, which “presents” a selected audience with evidence of a person’s learning and/or ability." (Sutherland, S. and Powell, A. (2007), Cetis SIG mailing list discussions [www.jiscmail.ac.uk/archives/cetis-portfolio.html] 9 July 2007)

Right now I think that my portfolio would be for learning, as opposed to for accountability or marketing (look page 2 in Barrett H. (2005, 1): Conflicting Paradigms and Competing Purposes in Electronic Portfolio Development). There are two reasons: first, I am very satisfied with my current job. It might change, of course, over time, as I might start to look for a new job and then I might need to revise the content. Hopefully I don't need to do it, as I think that an honest reflection is your best bet always. And this is exactly my second reason, I am an honest person.

(picture of my daughter Zoe Emilie)


I am a lifelong learner, there are always some courses I am enrolled in or some fields (areas) I am interested in depth. I like learning process and the outcome has secondary importance for me. I don't like to write very much, though. What to do with that obstacle?

From the list of what an e-portfolio is, evidence is easiest for me to arrange to be presented and reviewed by others. I have lots of diplomas and certificates from all these numerous schools and courses I have graduated.

Very useful and helpful for me would be to have all my ideas in one place. I am an extremely organized person. It has always been the most important thing to have everything properly placed and categorized. e-portfolio would be such a perfect place to keep all my ideas (they constantly pop up) systematically organized and followed up.

Lastly, as I don't like to write very much, the need of constant self reflecting in the process of learning pushes me to write more and actually I have to learn that too. Practice makes perfect!

Personaalsed õpikeskkonnad-4: infovoogude haldamine

Viimaks ometi ... mu veebilehtiseja on juba hulluks minemas, sest mul on vaja, et kogu aeg oleks lahti tohutul hulgal lehekülgi, mille vahel ma siis päev otsa navigeerin. See teeb pisut närviliseks ja on lõppude-lõpuks ka väga vähe efektiivne ja jube ajaraiskamine.

Seega proovin ma kohe esimesel võimalusel (see tuleb vist homme, kui mul läheb õnneks mõni ITimees oma kabinetti meelitada, et ta uue tarkvara installiks) kõik oma kursused, kus ma osalen, Moodle'i, ajaveebi, kooli kodulehe ja muu vajaliku ühele lehele agregeerida.

Kas õpihaldussüsteemi all võib mõista ka seda sama juba nimetatud Moodle'it?