Jätkan Kidroni raamatust mõtteterade välja noppimist ja laia avalikkuse ette paiskamist. Avastasin seda tehes, et mulle endale jäävad asjad nii paremini meelde ja see innustab.
Õpetajaametile esitatud nõuded on muutunud. Õpetamisel hakkab üha tähtsamaks kujunema ärksa õpihuvi kujundamine, õppijate varasemate kogemuste ja ootustega arvestamine ning efektiivsete õpioskuste kättejuhatamine. Nii teiseneb õpetaja lektori ja infoandja rollist üha enam iseõppimise soodustajaks ja juhendajaks.
Mingi õpetamismeetodi valdamiseks ei piisa võtete teadmisest, nende rakendamiseks tuleb enne soodus pind ettevalmistada ning omandada uusi oskusi (meeskonnatöö juhtimine, näiteks). Ükski meetod ei asenda esmatähtsaid eeldus ja oskusi nagu usaldusliku õhkkonna loomine, enesekehtestamine, keeruka mõistetavaks muutmine või õppija tüüpvigade tundmine.
Tuimalt ettekantud loeng paneb kuulajad igavlema, kahandab nende õpihuvi ning muudab nad passiivseks. Nagu ütles Vello Kukk, siis loengut pidama ei saa enne minna, kui pole seda mitu kuud harjutatud ja kui see pole särav nagu Vana-Kreeka näidend. Pikkadele loengutele tuleb eelistada lühikesi, sest inimese tähelepanu suudab järjest ergas olla vähem kui 20 minutit. Pikema teema käsitlemise puhul tuleb sisse tuua vaheldust väitluse, iseseisvatöö või rühmatööga.
No comments:
Post a Comment