Loputult lummav reis Pennsylvanias

Meie aeg Ameerikamaal hakkab otsa saama. Et seda loppu vaariliselt tahistada, otsustasime sel koolivaheaja nadalal kodust pisut kaugemale reisida. Kuna lapsed on veel sellises ornas eas, et pikki otsi soites kergesti igavuse katte voivad surra, otsustasime esialgse plaani uhendriikide pealinna Wasgingtoni kulastada asendada pisut lahemal asuva Pennsylvaniaga. Ja otse kohe kui sellest marsruudist joudsin sopradele pajatada, hakkas info selle osariigi kohta kokku jooksma. Siin on tulemus.

Esimese paeva pika soidu saime pooleks jagada vahepeatusega Cooperstownis New Yorgi osariigis. Selle suure osariigi lounatipus asub New York City ja pohjaservas on kuulus Niagara juga. Meie jaime kuskile vahepeale, suure jarve Otsego aarde, kuhu oli rajatud Ameerika meelisspordiala pesapalli kuulsuste muuseum Baseball Hall of Fame. Soit Cooperstowni kais labi kena kuplirikka maastiku, mis oli Eesti maastiku sarnaselt tais pikitud kulakesi. Eestit meenutas see kant uhe teise nurga alt veel: millegiparast armastas sealne rahvas samuti oma aedadesse vaga palju igasugu kola ja trana koguda.

Pesapalli muuseum oli vahva, sest palju oli igasugu ponevaid vidinaid mitte vaga kaugest ajast kokku kogutud. Spordihullus on mulle arusaamatu soltuvus, aga Ameerikas on vaga palju vaga intensiivseid pesapalli austajaid. Mulle meeldisid koige rohkem just need kujukesed, mis olid toelistest fannidest tehtud. Ja nood inimesed lausa elasid pesapalli elu, jatmata vahele uhtegi oma voistkonna mangu.

Esimese paeva ilm oli vihmane, mis oli igati sobilik tubasteks tegevusteks. Ka jargmiseks paevaks oli planeeritud uritused, mis ei oleks vihma tottu ara jaanud. Tuli aga valja, et selleks polnud pohjust, sest terve selle nadala jooksul oli valjas vaga kena ja koige lounapoolsemas otsas isegi pisut liiga soe ilm.

Oobisime Scrantonis, is asub Pennsylvania osariigi loode nurgas, seega olime joudnud sihtosariiki. Enamus oodest peatusine EconoLodge nimelistes motellides, mis on soodsa hinnaga, samas varustatud koige vajalikuga, k.a. wifi, duss, kaks laia voodit. Muud meil vaja polnudki.

Scrantonis asub Steamtown - vanade auruvedurite ja rongimuuseum. Teel sinna nagin tee aares reklaami Lackawanna soekaevanduse kohta. Need kaks kohta on omavahel ajalooliselt seotud. Selles piirkonnas arenes auruvedurindus just seetottu, et oli saadaval rohkes koguses vaga kvaliteetset ja korge kuttevaartusega sutt (anthracite coal). Seda kasutati kutteks ja seda veeti ka rongidega kaugematesse piirkondadesse. Koik see ja siis veel ka tohutul hulgal uusi asukaid, immigrante Euroopast, andist tugeva touke auruvedurite ehitamisse ja soekaevandamisse. Kaevanduse omanikud ja vabrikandid teenisid uskumatuid kasumeid, ehitasid ilusaid paleesid ja arendasid raudteede vorgustikku.

Lackawanna kaevandusse sisenesime koos reisijuhi Tonyga labi Ava 190. See viis meid ca 300 jala (100 m) sugavusse, et saaksime tutvuda eluga maa all. Tegevus lopetati seal 1966 a, 6 aastat enne seda lopetati vee ules pumpamine ja viimased aastad kaevandati vaid veetasemest korgemal. Korva jai see, et vaga palju kasutati lapstoojoudu. Muulaajajateks olid lapsed, shafti ukseavajateks olid lapsed jne. Neid ja ka kaevureid sai muidugi palju surma, kull murgigaaside labi, kull jaadi vagonettide all ja saadi uksega pihta. Karm too oli, aga see pole eestlase jaoks mingi uudis.

Edasi soitsime piki Sasquehanna joge lounasse, et jouda Kodusoja piirkonda, osariigi pealinna Harrisburgi ja otsustava lahingu paika Gettysburgi.

Tee peale jai vanaegsete autode muuseum Hersheys. Seal samas asub ka kuulus shokolaaditehas Hershey's, aga selle atraktsioonid olid veel talveunes ega olnud kulalistele avatud. Kulastasime Indian Echo koopaid.

Gettysburgis toimus otsustav lahing pohjaosariikide ja lounaosariikide vagede vahel 1.-3. juulini 1863 a. Tanapaeval meeldib inimestele seda soda orjanduse vastase voitlusega siduda. Rohem oli aga tegu vist lounaosariikide taotlusega suuremale iseseivusele kui foderatsioon seda neile voimaldas. Rassisimiilminguid leiab palju ka veel tanapaeva Ameerkas, nii lounas, kus palju neegreid elab, kui ka udini valgetes kogukondades pohjapool keset maad.

Selle kuulsa lahingu maadele oli rajatud vaga informatiivne maastikumuuseum. Koikjale oli pustitatud monumente ja infotahvleid, sai soita autoga voi matkata labi metsade mooda radu. USA presidendiks ja pohja liitlaste vagede ulemjuhatajaks oli tol ajal Abraham Lincoln. Lounaosariikide kofoderatsiooni vagesid juhatas kindral Lee. Nagu ajaloost teada, siis soja voitsid pohjaliitlased ja Lincoln jai presidendiks. Seal samas lahedal on ka teise, hilisema aja Ameerika presidendi Eisenhoweri elukoht peale seda kui ta abikaasaga Valgest majast lahkus, et 'troon' ule anda Kennedyle. Kuna meil ei onnestunud oigel ajal ekskursiooni sinna karjamoisa reserveerida, siis jai too talu kulastamata, sest niisama tulijaid seal vastu ei voetud. Kahju, sest Eisenhower on mulle vaga sumpaatne president, kuna tema loi kogu Ameerikat labiva kiirteede (Interstate) vorgustiku.

Jargmine paev viis meid maa kaunimasse botaanikaaeda Longwood. Sellest ei saagi eriti palju kirjutada, sest oite varvide ilu saab paremini nautida silmaga pilte imetledes. Palju oli kevadisi sibullilli, puud ja poosad olid taies oites. Kasvuhooned olid tais oitsevaid troopilisi taimi. Purskaevud purskasid ja ilus oli jalutada ning uurida erinevaid vaid Ameerikas kasvavaid taimi.

Nagu ikka Ameerikas, oli seal palju noortele kulastajatele moeldud. Kaks suurt mitmekorrulist puust maja, kus sai ronida ja taimi ning linde oppida, olid lastele suureks vahelduseks. Samuti sai mitmes kohas veega mangida ning kalu soota. Viietunnise jalutuskaigu lopuks olime koik taitsa labi.

Pealelounaks oli planeeritud kulaskaik kuulsa arhitekti Frank Lloyd Wrighti loodud sunagoogi Beth Sholom Philadelphia aarelinnas. Sellele oli raske laheneda mooda kaunist teed, sest et ta asus usna karmis ja ohtlikus rajoonis. Parast poole muutus umbrus pisut kenamaks, aga vahepeal pidin gettost labi soites vajalikuks autouksed igaks juhuks lukku panna. See, mis meid seal ootas, oli vasitavat soitu vaart: tegemist oli geeniuse loominguga, nagu ikka FLW puhul, aga ikka iga kord imestad ja ullatud.

Arhitekt loi alumiiniumist ja klaasist ja betoonist puha mae Siinai. See on Lloyd Wrighti ainus sunagoog ja nagu tema puhul ikka, siis ka koik moobel ja valgustid on tema loodud. Onneks katsus Zoe koik uksi ja kuigi ei olnud ei ekskursioonide ega ka jumalateenistuse aeg, osutus üks uks avatuks ja sealne sobralik tootaja lubas meil ka sunagoogi sisse piiluda. Vagev elamus!

Reisi viimane peav viis meid Doylestowni, kus asub Merceri muuseum ja kus Henry Chapman Mercer viimased paarkummend aastat oma ehitatud betoonlossis ka elas. Samuti asub seal tema kahhelkivitehas, kus siiani toodetakse kuulsaid Moravia poranda ja seinaplaate. Henry Mercer oli aarmiselt varvikas ja andekas mees, kel oli palju ideid ja huvisid. Ta kogus juba varajasest noorusest peale koikvoimalikke huvitavaid asju. Kui tadi talle kopsaka summa paranduseks jattis, sai ta kogud uut hoogu juurde ja kui raudbetoon tulekindla maja ehitamise voimalikuks tegi, ehitas ta oma asjade naitamiseks muuseumi.
Aasta aega planeeris ja joonestas ta oma kodu: betoonist paleed, kus kogu sisemus oli kaetud varvikate ja kunstiliste glasuurplaatidega. Isegi maja katus oli betoonist, raakimata aknaraamidest. Kuna ta teadis juba oma aeluajal, et sellest majast saab kord muuseum, siis margistas ta koik oma kogud korrektselt ja nummerdas koik plaadid.
Koik see kullus ja ilu vaimustas mind lopmata.