Viitamiskursus-7: õpiobjektid allikmaterjalina e-õppes

Kodused ülesanded:

1. Leia õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile.
2. Otsi õpiobjektide repositooriumidest oma valdkonna õpiobjekte vastavalt litsentsile. Kuidas jagunevad leitud õpiobjektid erinevate sisulitsentside vahel?
3. Kirjuta oma ajaveebi sissekanne, kus esitad ülesannete lahendused.

Tuntumad repositooriumid ja referatooriumid (Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes by Hans Põldoja 13.10.2008)

• MERLOT (http://www.merlot.org/) on üks maailma juhtivaid referatooriume, mida on arendatud alates 1997. aastast. Projekti juhib California State University ning aastate jooksul on kogutud enam kui 20000 õppematerjali metaandmed. Enamik õppematerjalidest on inglise keeles ning mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
• OERCommons (http://www.oercommons.org/) on referatooriumi põhimõttel töötav avatud õppematerjalide kogu, mis sisaldab õppematerjale erinevatest avatud õppematerjalide kogudest. Muuhulgas on seal ka üle 200 eestikeelse õppematerjali metaandmed.
• MELT (http://www.melt-project.eu) on üle-euroopaline üldhariduskoolide õppematerjalide referatoorium, mis sisaldab hetkel üle 22 000 õppematerjali erinevatest Euroopa maadest. Oluline osa MELT kaudu leitavaid õpiobjekte on avaldatud Creative Commons litsentsiga.
  
• Connexions (http://cnx.org/) on üks juhtivaid avatud õppematerjalide repositooriume, mis sisaldab ka veebipõhiseid vahendeid õppematerjalide loomiseks. Iga soovija saab Connexions süsteemiga liituda ning oma õppematerjalid seal avaldada. Projektiga alustati 1999. aastal ning praeguseks on seal üle 7000 õppematerjali.
  

• Ariadne (http://ariadne.cs.kuleuven.be/) oli üks esimesi suuremaid õpiobjektide repositooriume Euroopas. Sealsed õppematerjalid on enamuses kõrghariduses kasutamiseks.

Vastused:
Olles tutvunud lugemismaterjaliga ja väljapakutud nimekirjaga, tundus kõige ahvatlevam Connexions. Asungi seda nüüd uurima ...

1. Lõin Connexions'is endale konto, sest seal lubati nende enda vahenditega lahkesti õpiobjekte koostada. See oli lihtne nagu ikka. Samuti on nende lehel mõningad abimaterjale, mida on algajal kasulik lugeda.
2. Hakkasin objekte otsima. Esmalt tutvusin soomekeelste materjalidega (kuna seda hetkel oma koolis õpetan), aga see valmistas pettumuse, sest olemas on vaid 4 moodulit. Ja nendesti üks meie enda Hans Põldoja tehtud.
3. Järgmine otsingusõna oli aiandus, sest see on huvipakkuv valdkond mu töökoha tõttu. Taas kord pettumus, sest vastuseid tuli väga palju, aga midagi kasutatavat küll ei leidnud.
4. Nüüd lähen oma armastuse matemaatika juuurde ja otsin objekte, mis kuuluvad valdkonda mathematics-logic-statistics. Ühe leidsin kohe eestikeelsete alt teise matemaatika alt:

• Vaiknemets, Ott A* algoritm. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m18032/1.2/
• Cox, Steven Nerve Fibers and the Strang Quartet. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m10145/latest/

Nüüd avasin OER Commons'i avalehe (OER on muide lühend esitähtedest: Open Educational Resources) ja proovin sellest leida midagi sihipärasemat. Connexions'ist kahjuks ei õnnestunud leida midagi sellist, mida väga oleks tahtnud, pidi leppima aseainetega.
OERCommonsist leidsin fantastilise eestikeelse loodushelide õpiobejekti http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses, mis viib www.loodusheli.ee kodulehele:

• Kõrv loodusesse - loodushelid ja helid looduses. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses

Järgmine hea saak on viit lehele http://bio.edu.ee/taimed/, kus asub järgnev õpiobjekt:

• Eesti taimed. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/eesti-taimed

Kui nüüd vastata viimasele küsimusele sisulitsentside jaotuse kohta, siis peab väitma, et minupoolt uuritud kaks repositooriumi ei paku objektide otsingut litsentside järgi. Pakuvad nad valdavalt Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works või Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share ALike.

Viitamiskursus-6: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

KODUSED ÜLESANDED:

Kasutades tasuta teenuseid, näiteks Google Scholar ja CiteSeerX leida viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2008. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid veebipõhise õpitulemuste testimise teemal (computer-assisted assessment). Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest. Lisaks määrake iga artikli kategooria Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS publikatsioonide klassifikatsiooni kohaselt.

• Hakkasin kõigepealt Google Scholari kaudu otsima artikleid õppekava arendamise kohta (otsingusõnadeks curriculum development). See on valdkond, mis mind hetkel väga huvitab. Kuna mul puudub kogemus õppekava mõnes teises koolis arendada, siis on mul raske anda objektiivset hinnanud. Meie koolis edeneb see küll väga vaevaliselt.
• Otsingumootor pakub erinevaid variante külluses. Need on siiski enamuses kõik raamatud. Mõned artiklid, mis on silma torganud, on kahjuks väga vanad. Jätkan otsinuid ...
• No nii, jõudsiin lõpuks marjamaale. Õnnestus jälile saada ajakirjale, millel nimeks Journal of Curriculum Studies ja sealt leian ilmselt endale meelepäraseid artikleid piisavalt. Hakkan neid nüüd viitama, ikka APA stiilis (selles aitab mind suur abimees CiteULike):

1. Linn, R. (2008). Methodological issues in achieving school accountability. Journal of Curriculum Studies, 40(6):699-711.

2. Athanases, S., Abrams, J., Jack, G., Johnson, V., Kwock, S., Mccurdy, J., Riley, S., and Totaro, S. (2008). Curriculum for mentor development: problems and promise in the work of new teacher induction leaders. Journal of Curriculum Studies, 40(6):743-770.

(See viimane artikkel on muideks äärmiselt huvipakkuv, sest ühendab endas kolm märksõna, millega olen hiljuti kokku puutunud või puutun veelgi. Need on õppekava arendus, Action Research ja mentorlus.)

Vahepeal avastasin, et http://www.informaworld.com , kust ma leidsin vaadeldava ajakirja, pakub ka ise viite koostamise teenust. Seega, järgnevad viited on koostatud selle vahendiga, ikka APA stiilis:

3. Slattery, Patrick, Krasny, Karen A. & O’Malley, Michael Patrick (2007). Hermeneutics, aesthetics, and the quest for answerability: a dialogic possibility for reconceptualizing the interpretive process in curriculum studies. Journal of Curriculum Studies, 39 (5), 537-558. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600911039

4. Jaros, Milan & Deakin-Crick, Ruth (2007). Personalized learning for the post-mechanical age. Journal of Curriculum Studies, 39 (4), 423-440. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600988136

5. Ritchie, Stephen M., Tobin, Kenneth, Roth, Wolff-Michael & Carambo, Cristobal (2007). Transforming an academy through the enactment of collective curriculum leadership. Journal of Curriculum Studies, 39 (2), 151-175. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600914850

Vastuseks viimasele koduse ülesande osale: vaadeldavad artiklid on kõik ETISe järgi klassifitseeritavad kui 1.1. artiklid, mis on kajastatud ISI Web of Science andmebaasis. Seda tean, sest ISI Web of Knowledge'i lehelt sain otsida abil "nimekirja" kuuluvaid ajakirju ja minu uuritav Journal of Curriculum Studies oli seal.

Viitamiskursus-5: allikakriitika ja autoriõigused

Kodused ülesanded:

• Allikakriitilise lähenemise juures on teie ülesandeks tuua oma blogis välja mõni olukord, kus te ise olete allika õigsuse hindamisel eksinud.

Ilmselt olen mina selles vallas veel väga algaja, aga mul ei meenu ühtegi olukorda, kus mul oleks tekkinud vaadeldav probleem - nimelt, et olekisn allika õigsuse hindamisel eksinud. See on ilmselt nii kahel põhjusel: olen õpetajana küllalt värske, õpetamiskogemust kokku vaid 3 aastat. Teiseks, ma ei võta massiliselt sõna avalikkuses ega koosta hetkel ka mingeid materjale. Seega ei tarvita allikaid ega viita nendele palju.

• Autoriõiguste kohta on see nädal väga praktiline ülesanne. Meie lugemismaterjalid selgitavad, mis kasu on õpetajal avatud sisulitsentsidest. Kõik te olete kindlasti koostanud erinevatel teemadel õppematerjale. Teie ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures. Lisage oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võite ise valida, näiteks APA). Samuti märkige, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksite oma õppematerjali avaldama.

Parimad kohad avatud sisulitsentsiga fotode leidmiseks on Wikimedia Commons ja Flickr. Viimase puhul tasub tähele panna, et ainult väike osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on avatud sisulitsentsiga. Samuti muudab mõlema keskkonna puhul viitamise keerulisemaks see, et autorid kasutavad sageli varjunime.

• Mina koostan hetkel oma soome keele kursusele toeks e-kursust (vt https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1637) ja lihavõtte teema juurde otsisin sobivat pilti. Leidsingi selle Wikimedia Commons'ist, siin see on - pühademuna. See illustratsioon on avaldatud järgmise litsentsiga:"Permission is granted to copy, distribute and/or modify this document under the terms of the GNU Free Documentation License, Version 1.2 or any later version published by the Free Software Foundation; with no Invariant Sections, no Front-Cover Texts, and no Back-Cover Texts."

• Viide APA stiilis on järgmine:

Dixi, Drapanka (polish easter eggs). Wikimedia Commons, Retrieved March 10, 2009, from http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b0/Drapanka001.jpg