Ajad on rasked ja see nõuab tugevaid inimesi. Mõni murdub ja annab alla seal, kus seda teha kuidagi ei tohiks. Räpina Aianduskool otsustas, et saab edaspidi hakkama ilma haridustehnoloogita. Just nüüd, kus IT on murdmas jääd õpetaja ja enda vahel ning tuleb aina loomulikuma osana haridusellu. Oi-oi, Rafi! ütleksid lapsed ja vibutaksid haridusjuhi suunas näppu. Aga kus tema - mõtted mujal, pension ukse ees ja astelpaju õuel kasvamas: ei saa uutmistuhinas kuulda võtta mõistuse häält. Peab olema alalhoidlikult vanameelne ja säilitama sooja koha viimasteks tööaastateks.
Ega midagi, uued katsumused ootavad mind ees ja paremad päevad loodetavasti ka. Autoritaarsust ma ei talu ja karta on, et ega ma selles suhtes ei muutu.
Amen!
