Minu kohalik kasvuhoone

Mul on tekkinud seoses maal elamisega tugev sisemine sund ilmade soojenemisel seemneid külvama hakata. Kuna elame ikka veel saunas, siis osutus mu kontori suur aknalaud päästjaks ja sinna ma oma väikse kasvulava sisse seadsingi.

Seoses abikaasa komandeeringuga on ka tema töölaud pisut oma ilmet muutnud.


Ni, mis mul siin siis kasvavad? Kolleg Irmenilt sain väiksed petuunia ja lobeelia istikud, mille pikeerisin kassettidesse (pildil on juba pealt näpistatud petuuniad). Ise külvasin lilledest peiulille ja salveid. Köögiviljadest külvasin tomatit, mis on hästi tõusnudja näevad välja nagu tomati istikud ikka. Kui ettekujutada neid ca 20 korda suurematena, siis on pilt nagu turul.

Tiina Paasiku raamatust "Moodne köögiviljaaed" sain innustust külvata sellist eksootikat nagu on artišok. Tiina jutu järgi pidi ta olema nii ilus taim, et teda on vaja lausa lillepeenras kasvatada. Kui taime alumine osa külmade saabudes ilusti kuuseokste teki alla panna, siis saavat sellest taimest ka meie kliimavöötmes püsik. Vaatama, kas see mul ka õnnestub. Tõusmed näevad igal juhul välja sellised (vasak pilt).


Ja siis veel peiulill, mileta ei saa läbi ükski aednik, kui ta soovib ilu abil kahjureid peletada. Peiulillega juhtus mul järgmine kummaline lugu. Külvasin ühel teisipäeval, sest teadsin, et idanemine võtab ikka mõned päevad aega. Ja kuna mul oli selle sama nädala kolmapäevast reedeni üks konverents, siis plaanisingi esmaspäeval tööle tagasi tulles hakata idude tärkamist jälgima.
Suur oli mu üllatus, kui 6 päeva pärast avastasin papitüki ja kile alt 5-6 cm pikkused tõusmed. Kuna mul neid ei olnud võimalust neid kohe idulehtedeni ümber istutada, siis polnudgi nende veninud solakateda muut teha kui saata looduse ringkäiku. Aga nüüd on mul uued ja pontsakamad.