New technologies of e-learning: The Philosophy of Portfolio

Assignment 1: Summarize the philosophy of portfolio and your reflections regarding how portfolio could be of use in your own work.

I am very new to this topic, so I don't even pretend that I have a clear understanding of it and I can uniquely define it. I properly read all the articles and I found a description which summarizes it nicely and is understandable to me:

"An e-portfolio is a purposeful aggregation of digital items – ideas, evidence, reflections, feedback etc, which “presents” a selected audience with evidence of a person’s learning and/or ability." (Sutherland, S. and Powell, A. (2007), Cetis SIG mailing list discussions [www.jiscmail.ac.uk/archives/cetis-portfolio.html] 9 July 2007)

Right now I think that my portfolio would be for learning, as opposed to for accountability or marketing (look page 2 in Barrett H. (2005, 1): Conflicting Paradigms and Competing Purposes in Electronic Portfolio Development). There are two reasons: first, I am very satisfied with my current job. It might change, of course, over time, as I might start to look for a new job and then I might need to revise the content. Hopefully I don't need to do it, as I think that an honest reflection is your best bet always. And this is exactly my second reason, I am an honest person.

(picture of my daughter Zoe Emilie)


I am a lifelong learner, there are always some courses I am enrolled in or some fields (areas) I am interested in depth. I like learning process and the outcome has secondary importance for me. I don't like to write very much, though. What to do with that obstacle?

From the list of what an e-portfolio is, evidence is easiest for me to arrange to be presented and reviewed by others. I have lots of diplomas and certificates from all these numerous schools and courses I have graduated.

Very useful and helpful for me would be to have all my ideas in one place. I am an extremely organized person. It has always been the most important thing to have everything properly placed and categorized. e-portfolio would be such a perfect place to keep all my ideas (they constantly pop up) systematically organized and followed up.

Lastly, as I don't like to write very much, the need of constant self reflecting in the process of learning pushes me to write more and actually I have to learn that too. Practice makes perfect!

Personaalsed õpikeskkonnad-4: infovoogude haldamine

Viimaks ometi ... mu veebilehtiseja on juba hulluks minemas, sest mul on vaja, et kogu aeg oleks lahti tohutul hulgal lehekülgi, mille vahel ma siis päev otsa navigeerin. See teeb pisut närviliseks ja on lõppude-lõpuks ka väga vähe efektiivne ja jube ajaraiskamine.

Seega proovin ma kohe esimesel võimalusel (see tuleb vist homme, kui mul läheb õnneks mõni ITimees oma kabinetti meelitada, et ta uue tarkvara installiks) kõik oma kursused, kus ma osalen, Moodle'i, ajaveebi, kooli kodulehe ja muu vajaliku ühele lehele agregeerida.

Kas õpihaldussüsteemi all võib mõista ka seda sama juba nimetatud Moodle'it?

Personaalsed õpikeskkonnad-3: sotsiaalsed võrgustikud

Tere!
Ma olen aastaid välismaal elanud. Ülikooliajal olin vahetusüliõpilaseks Helsinki Ülikoolis. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist ja lühikest pankurikarjääri kolisin Ameerikasse magistratuuri. Aasta oli siis 1996.

... ja nüüd, eile, nagu välk selgest taevast sain kümneaastataguselt ülikoolikaaslaselt Estherilt Ameerikast e-kirja, milles ta kutsub mind liituma Facebook kommuuniga. Kuna üllatus oli nii suur ja meeldiv, siis tegingi nii ja liitusin selle võrgustikuga. Ei läinud paari tundigi mööda kui sain uue kirja selle kohta, et üks teine tolleaegne meie mõlemi ülikoolikaaslane, prantslanna Joelle, kes oli meie ülikoolis (University of Connecticut) vahetusüliõpilane, on ka Facebooki liige ja meid kuidagi leidnud.

Seega, ilma igasuguse akadeemilise sunduseta Personaalsete Õpikeskkondade õppejõudude poolt tekkis mul sotsiaalne vajadus seda võrgustikku tundma õppida.

C'est la vie!

Viitamiskursus-4: viidete haldamine

ZOTERO
Installeerisin Zotero ja uurisin teda päris põhjalikult. Kuulasin/vaatasin ära mõlemad tutvustavad demofilmid ja sain sealt palju põnevat teada Zotero võimaluste kohta. Eriti hakkas silma võimalus tõmmata oma kollektsiooni kirjetesse terve nimekiri, mis tekkis raamatukogu elektronilise kataloogi otsingu tulemusena.
Proovisin selle siis kohe järgi, aga alguses ei suutnud leida aadressi riba lõpus ikooni, mis selle tõmbe oleks käivitanud. Olin siis Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu kodulehel http://www.tlulib.ee/. Raiskasin tegelikult selle kallal pusimisega palju aega kui lõpuks taipasin mõnda teist raamatukogu proovida.
Ja tõepoolest, selles asi oligi. Kui läksin Tartu Ülikooli raamatukogu kodulehele http://ester.utlib.ee/, siis märkasin kohe, et aadressiribale oli tekkinud uus ikoon. Proovisin ja saingi kogu nimekirja (valikuliselt) oma vast loodud uude kausta tõmmatud.
Proovisin ka Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga http://www.lib.ttu.ee/, aga seal samuti puudus vastav ikoon. Ei tea millest see sõltub?

SCHOLAR'S AID 4 LIBRARY LITE
Selle tarkvaraga läks pisut kehvasti, sest ma ei suutnud ennast kasutajaks registreerida. Sisestasin palutud andmed: oma nime, Word'i versiooni numbri, eelistatud viitmisstandardi jne. Siis salvestasin, aga ta viskas mind ikka jälle ja uuesti avalehele tagasi andmeid sisestama. Paar korda jäin nõusse ja kordasin tegevusi, siis aga lõin käega. Nüüd hakkasin hoopis viidete haldamise ja jagamise veebipõhiseid keskkondi uurima.

CiteULike
Registreerisin ennast liikmeks ja tutvusin. Raske oli aru saada, mida siin teha saab. Mingi suurepärane ja väga eriline vidin küll silma ei jäänud, mida Zotero ei paku. Seega on Zotero ikka veel liidripositsioonil, kui peaks valima viidete haldamise ja jagamise tarkvara.

CONNOTEA
Registreerisin ennast liikmeks ja aktiveerisin konto klikkides saadetud lingile. Sel korral avanes väga sõbralik ja paljude soovitustega avaleht. See lausa kutsus nuppu oma tööriistaribasse kleepima. Vaatasin ära kõik videod ja sain sealt selguse, kuidas alustada tööd ja mida kõike selle tarkvaraga teha saab. Minule uudiseks kasutati artikli ja/või raamatu identifitseerimiseks DOI numbrit. Mis asi see on?

Personaalsed õpikeskkonnad-2: mõtteid personaalsetest õpikeskkondadest

Lugesin kohtustuslikku kirjandust ja ka natuke ingliskeelset lisalugemist. Samuti tutvusin emailitsi saadetud artikliga esmastest küsimustest õpikeskkondade kujundamisel. Need olid kõik huvitavad materjalid ja tekitasid mus kuhjaga mõtteid.

Just nendest esmastest küsimustest hakkas mul esmakordselt vormuma veendumus, et haridusmaastik on tõepoolest kardinaalselt muutumas. Seal rõhutati, et tasakaal nihkub autoritaarsuselt teadmistele ehk siis autoritaarne loengupidaja ei pruugi olla tänapäeval enam kõige targem ja seega ei ole ta ka enam kõige tähtsam. See aga eeldab tõesti seda, et õppimine toimub suuresti ka loengu (või siis klassiruumist) välisel ajal, õppur on otsiv ja uuriv ja uudishimulik ning tegeleb teemaga.

See õppija tohutu huvi ja tarkus ja selle kõige maht paneb mind paratamatult mõtlema sellele, et õppejõust targemaks saamiseks on vaja aega. Seega on need personaalsed õpikeskkonnad minu meelest tihedamini seotud elukestva õppimise teemaga. Just selle pärast, et elu jooksul kohtud sa uute tarkuste ja ainestega, koged palju uut, huvid muutuvad ja süvenevad ja teadmisi muudkui koguneb.

See, et tänapäeva noor on infotehnoloogiliselt oma vanemate generatsioonist ette jõudnud, ei tähenda veel seda, et ta on seda ka sisuliselt. Seega on keskkooli puhul kindlasti (aga võibolla ka ülikooli esimestel aastatel) ikkagi õppijale vajalik õppekava ja muud piiravad tingimused, sest ta ei orienteeru veel maailma asjades vajamineva selgusega. On indiviide kes seda teevad ja veel palju paremini kui nende juhendajad, aga need on minu melest erandid, keda tuleksi sellisel juhul igati toetada ja neile tõesti tuleks tagada eriline staatus.

e-Jump raames osalen kursusel New Technologies of e-Learning 2.0 ja õnneliku juhuse tõttu tutvustatakse seal just Elgg keskkonda. See on taas üks täitsa vahva vidin, mis on mulle totaalselt uus ja ma ei adu veel selle kõiki võimalusi ja vahendeid. Seal saab, jah, koondada kokku terve rea erinevaid sotsaalseid tarvarasid, kuid kuidas toimuks seal ise(juhitud)õppimine, see jääb mul veel pisut segaseks.

Ma pigem nõustun sellega, et õppimine ja õpetamise metoodikad on muutunud, sest keskkond meie ümber on muutunud ja õppeprotsessis osalejad on muutunud. Segaseks jääb see, et kuidas ikkagi vorm (personaalne õpikeskkond) saab nii oluline olla selle muutuse juures. Või siis ma polegi üldse aru saanud sellest, et personaalne õpikeskkond pole mitte vorm vaid ka sisu.

Lõpetuseks, kursus on alles alguses ja tõotab tulla murranguline, vähemalt minu arusaamistes küll.

Personaalsed õpikeskkonnad-1: enesetutvustus

Tere!
Mina olen Räpina Aianduskooli haridustehnoloog. Minu isikliku elu kohta leiab selle sama blogi varasemate sissekannete seast mõndagi huvitavat.

Haridustehnoloogina töötan ma alles alates sellest õppeaastast, seega toimub hetkel üks kibekiire õppimine: osalen e-kursustel, loen materjale, räägin õpetajatega ja üritan ennast ruttu-ruttu kurssi viia asjadega, mis on minu tööpäeva olulised osad.

Sellelt kursuselt ootan väga põhjalikku ja laiahaardelist (erinevad keskkonnad) tutvustust õpikeskkondadest. Hakkasin j ust eile ise Moodle'is oma esimest e-õpiobjekti looma: tehnologilised vahendid e-õppes. Selle eesmärgiks on soov tutvustada oma kooli õpetajatele Wimba vahendeid ja ise Moodle'it õppida.

Minu elu ühe sõnaga ... põnev, väga põnev.

Viitamiskursus-3: viitekirjed

Ülesanded

Koostage APA ja MLA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele:

• Üks vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.

APA: Kuusk, Margit (2001). Suomi selväksi: soome keele õpik. Tartu, Eesti: Eesti keele SA.
MLA: Kuusk, Margit. Suomi selväksi: soome keele õpik. 3rd. Tartu: Eesti keele SA, 2001.

• Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu kohta avaldatud infot).

APA: Bush, Nancy (2008). Knitted lace of Estonia: techniques, patterns, and traditions. Loveland, CO, USA: Interweave Press LLC.
MLA: Bush, Nancy. Knitted lace of Estonia: techniques, patterns, and traditions. Loveland: Interweave Press LLC, 2008.

• Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.

APA: Schiederig, Katharina (2007, March 22). Using e-learning for social sciences: practical lessons from the Free University of Berlin. eLearning Papers, 3, 2007, Retrieved October, 28 2008, from http://www.elearningpapers.eu/index.php?page=doc&doc_id=8998&doclng=6

MLA: Schiederig, Katharina. "Using e-learning for social sciences: practical lessons from the Free University of Berlin." eLearning Papers 3, 200722 March 2007 28 Oct 2008 .

• Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.

APA: Goudy, Linda, Fountain, Cheryl, & Monroe-Ossi, Heather Professional learning of middle school and preschool teachers using concept mapping. Proc. of the Third Int. Conference on Concept Mapping, Retrieved October, 28 2008, from http://cmc.ihmc.us/cmc2008papers/cmc2008-p275.pdf.

MLA: Goudy, Linda, Cheryl Fountain, and Heather Monroe-Ossi. "Professional learning of middle school and preschool teachers using concept mapping." Proc. of the Third Int. Conference on Concept Mapping 28 Oct 2008 .

• Vabalt valitud ajaveebipostitus.

APA: Linda (2008, October 27). Off topic moment: I finished the 3rd day. Retrieved October 28, 2008, from Linda's Bees Web site: http://beekeeperlinda.blogspot.com/2008/10/off-topic-moment-i-finished-3-day.html

MLA: Linda. "Off topic moment: I finished the 3rd day." Linda's Bees. 27 Oct 2008. 28 Oct 2008 .

• Vabalt valitud õppematerjal LeMill keskkonnast.

APA: Kirber, Helja (2008, June 19). William Shakespeare - sonetid. Retrieved October 28, 2008, from LeMill Web site: http://lemill.net/content/webpages/william-shakespeare-sonetid/view
MLA: Kirber, Helja. "William Shakespeare - sonetid." LeMill. 19 June 2008. 28 Oct 2008 .


Probleemid:

• Imelik, et MLA ei lisa viitesse URL kuigi küsib seda sisendina??
• Mul tekkis raskusi vahe tegemisel kahe küsitud välja vahel: Web Page Title ja Web Site Title.
• Tekitab segadust, et MLA ei märgista kuidagi kuupäevi, millal on artikkel kirjutatud ja millal on seda loetud ja sellel viidatud.
  

Parandage vead järgmises viitekirjes:

Väljataga, T, Pata, K, Laanpere, M, Kaipainen, M. (2008) "Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes". Proceedings of EC-TEL conference, LNCS. Springer.

Vead:

1. In: sõna on üleliigne
2. Autorite ees- ja perenimed ning autorid eraldatakse komadega, viimase autori järgi on punkt
3. Puudu on viitamise e vaatamise aeg
   

Räpina Aianduskooli Sügisballi säravaim paar

Eelmisel neljapäeval oli Räpina Aianduskooli Sügisball 2008. Kuna me mehega mõlemad armastame tantsida ja neid võimalusi ei tule just tihti ette, siis olime mõlemad väga minekualtid. Proovisin ka naabreid kaasa kutsuda, aga had ei olnud kahjuks hetkel tantsutujus. Õnneks olid nad rõõmuga nõus meie kahte last tol õhtul valmama ja ka magama äiutama.

Sättisime ennast mõlemad Joshiga suure innuga, viisime lapsed hoidu ja sõitsime Räpinasse.

Ball oli juba alanud ...


Tantsisime meeletult ja tundsime ennast hästi. Ja siis teatas õhtujuht, et zhürii on teinud oma valiku ja otsustanud, milline on balli kõige säravam paar ...

... see olime meie, Külli ja Joshua. Oi üllatust ja rõõmu!

Viitamiskursus-2: Delicious vs Furl

Mul ei olnud eelnevalt mitte migit kokkupuudet ühisjärjehoidjatega. Tegin ülesande kohaselt endale Deliciousi kasutajakonto ja avastasin kohe meeldiva üllatusena, et D pakkus koheselt kõigi minu veebilehitsejas olemasolevate järjehoidjate transporti D-sse . Siis ta lisas automaatselt minu alamkataloogide nimed märksõnadeks, mis minu meelest oli väga peen ja tervitatav nüanss.

Kuna see leht hakkas mulle järjest enam meeldima, siis ma võtsin kätte ja hakkasin igale poole märksõnu (nn tag) juurde lisama. Proovisin märksõnade järgi sorteerida ja selgus, et saab otsida ühe järgi, aga ka kahe märksõna järg jne. Kogu see lehe sõbralikkus lausa kutsus uudistama ja uurima ning kuna installisin ka oma veebilehitsejasse nupu, et alati järjehoidja lisamisel lisatakse see ka D-sse, siis tulevikus näen küll enast D'd kasutamas.

Nüüd siis ülesande teine pool. Valisin Furli. Ja kuna tutvus D'ga oli nii positiivne ja "tormiline", siis F mulle kahjuks kohe üldse ei meeldinud. Esiteks, ma ei saanud teda vist korralikult käima, sest pidevalt pakkus ta mulle mingit nupu installi.

Kui lähen oma kasutajalehele, siis on seal tühjus ... Ma ei hakka ju ometi kõiki järjehoidjaid uuesti sisse trükkima. Aga võib-olla ma lihtsalt ei leia vajalikku vidinat üles, mis selle minu eest ära teeks.

Lõpetuseks, mulle meeldib väga D, põhjused on toodud ülal, ja pole ju rohkem vaja rääkida sellest , miks mingi muu mulle ei meeldi.

Tänud õpetajatele Deliciousi tutvustamise eest!

Viitamiskursus-1: ülesanded

Ülesanded

1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.

Õpilane: viitamine on oluline info kiiremaks kättesaamiseks või teatud teema täpsemaks seletamiseks või algallikatele osutamiseks. Viited on vajalikud nt seadusandluses. Asendamatu on viitamine info juures mis on omavahel seotud või lähtuvad teisest infost ja kus infot on väga palju.

Õpetaja: Püüdsin mõelda viitamise peale. Leian, et viitamine annab infot allikast kust on antud lõik, andmed pärit. Viitamine on vajalik selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandud viidatud allikate järgi kontrollida.


2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?

Korrektselt algallikatele viitavaid õppematerjalid on näiteks http://ak.rapina.ee/maris/v6sumuudendid.pps ja http://web.zone.ee/allarnoges/kunstiajalugu.htm

Mittekorrekteselt algallikatele viitav õppematerjal on minu meelest http://ph.eau.ee/~ktanel/kool_ja_too/maatriksalgebra1/index.html , sest ma ei suutnud ei sellelt lehelt ega ka autori kodulehelt leida ühtegi viidet ja on raske uskuda, et ta maatriksalgebra on ise välja mõelnud.


3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?

Kuna ma ei tegele üliõpilaste juhendamisega, siis on mul pea võimatu vastata küsimuse esimesele poolele. Meil Räpina Aianduskoolis on olemas kirjalike tööde juhend, kus on vägagi põhjalikult selgitatud erinevaid viitamise võimalusi ja vajadusi. Üldiselt on öeldud, et viidata tuleb allikatele, mida on tegelikult töö koostamisel kasutatud. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud.

Viitamiskursus-1: enesetutvustus ja ootused kursusele

Tere!
Mina olen Räpina Aianduskooli haridustehnoloog. Minu isikliku elu kohta leaib selle sama blogi varasemate sissekannete seast mõndagi huvitavat.
Haridustehnoloogina töötan ma alles alates sellest õppeaastast, seega toimub hetkel üks kibekiire õppimine: osalen e-kursustel, loen materjale, räägin õpetajatega ja üritan ennast ruttu-ruttu kurssi viia asjadega, mis on minu tööpäeva olulised osad.
Sellelt kursuselt ootan lisaks kasulikule viitmisinfole veel ka huvitavaid õpetamismeetodeid ja IKT lahendusi. Ja siiani ei ole ma pidanud kahetsema, sest kõik seni kasutatud tarkvarad on olnud sellised, mida ma pole enne kasutanud: mul pole kunagi olud tarvis kirjutada sissekannet blogisse ega vikit värskendada, nii et minu arenguruum on mõõtmatu.
Ühesõnaga ... põnev, väga põnev.

Plymouthi reis

Käisime haridustehnoloogide seltskonnaga Inglismaal Devoni maakonnas Plymouthio linnas kohalikke koole külastamas. Meiega olid kaasas ka kaks e-õppe Arneduskeskuse töötajat Kerli ja Marit. Oli väga lõbus ja hariv reis. Tutvusime linna suurima taksofirma koolituskeskusega, külastasime kahte keskkooli ja midugi osalesime linna elus-melus.

Mina ja minu aed

Otsustasime perega pealinna tolmu jalgadelt pühkida ja kolida tallu Põlvamaal. Minu valitsusalaks jäi aed ja mehele maja. Ma rügaksin hea meelega aias terve päeva ja öö veel otsa, aga kahjuks läheb nüüd juba suht vara pimedaks.

Sellegi poolest olen saanud hakkama nii mõnegi huvitava projektiga. Üheks näiteks on väike istumispaigake keset igihaljaid ja mitteniiigihaljaid taimi.

Minu lapsed

Mul on kaks kallist last: Janek ja Zoe Emilie. Zoe kutsub ennast vahest Zoe [loe: zõui] Miiliks, mis on väga meelepärane minu isale, sest temagi eelistab eestipärast Miilit.

Minu pulma-aastapäev

Mul on tohutult hea meel, et mul on selline armas mees Joshua, toredad lapsed Zoe ja Janek ning uus kodu Põlvamaal keset metsi.
Täna, meie kolmandal pulma-aastapäeval tahan ma tänada on kallist abikaasat, et ma saan temaga koos oma elu elada. Aitähh!