Personaalsed õpikeskkonnad-4: infovoogude haldamine

Viimaks ometi ... mu veebilehtiseja on juba hulluks minemas, sest mul on vaja, et kogu aeg oleks lahti tohutul hulgal lehekülgi, mille vahel ma siis päev otsa navigeerin. See teeb pisut närviliseks ja on lõppude-lõpuks ka väga vähe efektiivne ja jube ajaraiskamine.

Seega proovin ma kohe esimesel võimalusel (see tuleb vist homme, kui mul läheb õnneks mõni ITimees oma kabinetti meelitada, et ta uue tarkvara installiks) kõik oma kursused, kus ma osalen, Moodle'i, ajaveebi, kooli kodulehe ja muu vajaliku ühele lehele agregeerida.

Kas õpihaldussüsteemi all võib mõista ka seda sama juba nimetatud Moodle'it?

Personaalsed õpikeskkonnad-3: sotsiaalsed võrgustikud

Tere!
Ma olen aastaid välismaal elanud. Ülikooliajal olin vahetusüliõpilaseks Helsinki Ülikoolis. Peale Tartu Ülikooli lõpetamist ja lühikest pankurikarjääri kolisin Ameerikasse magistratuuri. Aasta oli siis 1996.

... ja nüüd, eile, nagu välk selgest taevast sain kümneaastataguselt ülikoolikaaslaselt Estherilt Ameerikast e-kirja, milles ta kutsub mind liituma Facebook kommuuniga. Kuna üllatus oli nii suur ja meeldiv, siis tegingi nii ja liitusin selle võrgustikuga. Ei läinud paari tundigi mööda kui sain uue kirja selle kohta, et üks teine tolleaegne meie mõlemi ülikoolikaaslane, prantslanna Joelle, kes oli meie ülikoolis (University of Connecticut) vahetusüliõpilane, on ka Facebooki liige ja meid kuidagi leidnud.

Seega, ilma igasuguse akadeemilise sunduseta Personaalsete Õpikeskkondade õppejõudude poolt tekkis mul sotsiaalne vajadus seda võrgustikku tundma õppida.

C'est la vie!

Viitamiskursus-4: viidete haldamine

ZOTERO
Installeerisin Zotero ja uurisin teda päris põhjalikult. Kuulasin/vaatasin ära mõlemad tutvustavad demofilmid ja sain sealt palju põnevat teada Zotero võimaluste kohta. Eriti hakkas silma võimalus tõmmata oma kollektsiooni kirjetesse terve nimekiri, mis tekkis raamatukogu elektronilise kataloogi otsingu tulemusena.
Proovisin selle siis kohe järgi, aga alguses ei suutnud leida aadressi riba lõpus ikooni, mis selle tõmbe oleks käivitanud. Olin siis Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu kodulehel http://www.tlulib.ee/. Raiskasin tegelikult selle kallal pusimisega palju aega kui lõpuks taipasin mõnda teist raamatukogu proovida.
Ja tõepoolest, selles asi oligi. Kui läksin Tartu Ülikooli raamatukogu kodulehele http://ester.utlib.ee/, siis märkasin kohe, et aadressiribale oli tekkinud uus ikoon. Proovisin ja saingi kogu nimekirja (valikuliselt) oma vast loodud uude kausta tõmmatud.
Proovisin ka Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga http://www.lib.ttu.ee/, aga seal samuti puudus vastav ikoon. Ei tea millest see sõltub?

SCHOLAR'S AID 4 LIBRARY LITE
Selle tarkvaraga läks pisut kehvasti, sest ma ei suutnud ennast kasutajaks registreerida. Sisestasin palutud andmed: oma nime, Word'i versiooni numbri, eelistatud viitmisstandardi jne. Siis salvestasin, aga ta viskas mind ikka jälle ja uuesti avalehele tagasi andmeid sisestama. Paar korda jäin nõusse ja kordasin tegevusi, siis aga lõin käega. Nüüd hakkasin hoopis viidete haldamise ja jagamise veebipõhiseid keskkondi uurima.

CiteULike
Registreerisin ennast liikmeks ja tutvusin. Raske oli aru saada, mida siin teha saab. Mingi suurepärane ja väga eriline vidin küll silma ei jäänud, mida Zotero ei paku. Seega on Zotero ikka veel liidripositsioonil, kui peaks valima viidete haldamise ja jagamise tarkvara.

CONNOTEA
Registreerisin ennast liikmeks ja aktiveerisin konto klikkides saadetud lingile. Sel korral avanes väga sõbralik ja paljude soovitustega avaleht. See lausa kutsus nuppu oma tööriistaribasse kleepima. Vaatasin ära kõik videod ja sain sealt selguse, kuidas alustada tööd ja mida kõike selle tarkvaraga teha saab. Minule uudiseks kasutati artikli ja/või raamatu identifitseerimiseks DOI numbrit. Mis asi see on?

Personaalsed õpikeskkonnad-2: mõtteid personaalsetest õpikeskkondadest

Lugesin kohtustuslikku kirjandust ja ka natuke ingliskeelset lisalugemist. Samuti tutvusin emailitsi saadetud artikliga esmastest küsimustest õpikeskkondade kujundamisel. Need olid kõik huvitavad materjalid ja tekitasid mus kuhjaga mõtteid.

Just nendest esmastest küsimustest hakkas mul esmakordselt vormuma veendumus, et haridusmaastik on tõepoolest kardinaalselt muutumas. Seal rõhutati, et tasakaal nihkub autoritaarsuselt teadmistele ehk siis autoritaarne loengupidaja ei pruugi olla tänapäeval enam kõige targem ja seega ei ole ta ka enam kõige tähtsam. See aga eeldab tõesti seda, et õppimine toimub suuresti ka loengu (või siis klassiruumist) välisel ajal, õppur on otsiv ja uuriv ja uudishimulik ning tegeleb teemaga.

See õppija tohutu huvi ja tarkus ja selle kõige maht paneb mind paratamatult mõtlema sellele, et õppejõust targemaks saamiseks on vaja aega. Seega on need personaalsed õpikeskkonnad minu meelest tihedamini seotud elukestva õppimise teemaga. Just selle pärast, et elu jooksul kohtud sa uute tarkuste ja ainestega, koged palju uut, huvid muutuvad ja süvenevad ja teadmisi muudkui koguneb.

See, et tänapäeva noor on infotehnoloogiliselt oma vanemate generatsioonist ette jõudnud, ei tähenda veel seda, et ta on seda ka sisuliselt. Seega on keskkooli puhul kindlasti (aga võibolla ka ülikooli esimestel aastatel) ikkagi õppijale vajalik õppekava ja muud piiravad tingimused, sest ta ei orienteeru veel maailma asjades vajamineva selgusega. On indiviide kes seda teevad ja veel palju paremini kui nende juhendajad, aga need on minu melest erandid, keda tuleksi sellisel juhul igati toetada ja neile tõesti tuleks tagada eriline staatus.

e-Jump raames osalen kursusel New Technologies of e-Learning 2.0 ja õnneliku juhuse tõttu tutvustatakse seal just Elgg keskkonda. See on taas üks täitsa vahva vidin, mis on mulle totaalselt uus ja ma ei adu veel selle kõiki võimalusi ja vahendeid. Seal saab, jah, koondada kokku terve rea erinevaid sotsaalseid tarvarasid, kuid kuidas toimuks seal ise(juhitud)õppimine, see jääb mul veel pisut segaseks.

Ma pigem nõustun sellega, et õppimine ja õpetamise metoodikad on muutunud, sest keskkond meie ümber on muutunud ja õppeprotsessis osalejad on muutunud. Segaseks jääb see, et kuidas ikkagi vorm (personaalne õpikeskkond) saab nii oluline olla selle muutuse juures. Või siis ma polegi üldse aru saanud sellest, et personaalne õpikeskkond pole mitte vorm vaid ka sisu.

Lõpetuseks, kursus on alles alguses ja tõotab tulla murranguline, vähemalt minu arusaamistes küll.