Tartu Maamessilt sain soodsa hinnaga liiliate ja gladioolide sibulaid. Liiliatekohta ütles müüja, et need on head lollikindlad taimed, kasvavad enam-vähem ise ja talveks ei tule sibulaid maa seest välja ka võtta. See on suur eelis.
Gladioolid meeldivad mulle väga, mu pruudikimpki oli valgetest gldioolidest. Nende kohta ütles müüja, et gladioolisibulad tuleks küll sügisel välja kaevata, kuivatada ja jahedaasse talvituma viia. Aga kuna need on tänapäeval nii odavad (mina sain 5-6 sibulat pakis 29 krooniga), siis enamik kasvatajatest ostvat kevadeti uued sibulad nii või naa.
Proovime ja vaatame, aga lilleherned külvasin siiski kasetti, siis pidid hakkama varem õitsema. Kuigi külanaised rääkisid, et see on asjata, parem panna kohe praegu otse mulda. Kiiresti-kiiresti, kuni muld veel väga ära kuivanud pole.
Longus rebashein idanes jällegi üle ootuste kiiresti ja koos nagu üks vägi kergitasid peale pandud papp-kaane üles. Kardan, et nad on seetõttu suts välja vevninud, aga jälgin praegu nende arengut ja midagi ette ei võta. Peiulillega juhtus see sama asi, aga ma potistasin nad ära, nii et istutasin idulehtedeni mulda ja nüüd tundub, et taimed kasvavad mõnuga ja ei ole neil häda midagi.
Kuna paar päeav on olnud väga soe, siis rohi, oh õnnetust, on hakanud kasvama ja mõnest kohast peaks varsti juba niitma. See niitmine on küll paras needus ....
No comments:
Post a Comment