Lugesin kohtustuslikku kirjandust ja ka natuke ingliskeelset lisalugemist. Samuti tutvusin emailitsi saadetud artikliga esmastest küsimustest õpikeskkondade kujundamisel. Need olid kõik huvitavad materjalid ja tekitasid mus kuhjaga mõtteid.
Just nendest esmastest küsimustest hakkas mul esmakordselt vormuma veendumus, et haridusmaastik on tõepoolest kardinaalselt muutumas. Seal rõhutati, et tasakaal nihkub autoritaarsuselt teadmistele ehk siis autoritaarne loengupidaja ei pruugi olla tänapäeval enam kõige targem ja seega ei ole ta ka enam kõige tähtsam. See aga eeldab tõesti seda, et õppimine toimub suuresti ka loengu (või siis klassiruumist) välisel ajal, õppur on otsiv ja uuriv ja uudishimulik ning tegeleb teemaga.
See õppija tohutu huvi ja tarkus ja selle kõige maht paneb mind paratamatult mõtlema sellele, et õppejõust targemaks saamiseks on vaja aega. Seega on need personaalsed õpikeskkonnad minu meelest tihedamini seotud elukestva õppimise teemaga. Just selle pärast, et elu jooksul kohtud sa uute tarkuste ja ainestega, koged palju uut, huvid muutuvad ja süvenevad ja teadmisi muudkui koguneb.
See, et tänapäeva noor on infotehnoloogiliselt oma vanemate generatsioonist ette jõudnud, ei tähenda veel seda, et ta on seda ka sisuliselt. Seega on keskkooli puhul kindlasti (aga võibolla ka ülikooli esimestel aastatel) ikkagi õppijale vajalik õppekava ja muud piiravad tingimused, sest ta ei orienteeru veel maailma asjades vajamineva selgusega. On indiviide kes seda teevad ja veel palju paremini kui nende juhendajad, aga need on minu melest erandid, keda tuleksi sellisel juhul igati toetada ja neile tõesti tuleks tagada eriline staatus.
e-Jump raames osalen kursusel New Technologies of e-Learning 2.0 ja õnneliku juhuse tõttu tutvustatakse seal just Elgg keskkonda. See on taas üks täitsa vahva vidin, mis on mulle totaalselt uus ja ma ei adu veel selle kõiki võimalusi ja vahendeid. Seal saab, jah, koondada kokku terve rea erinevaid sotsaalseid tarvarasid, kuid kuidas toimuks seal ise(juhitud)õppimine, see jääb mul veel pisut segaseks.
Ma pigem nõustun sellega, et õppimine ja õpetamise metoodikad on muutunud, sest keskkond meie ümber on muutunud ja õppeprotsessis osalejad on muutunud. Segaseks jääb see, et kuidas ikkagi vorm (personaalne õpikeskkond) saab nii oluline olla selle muutuse juures. Või siis ma polegi üldse aru saanud sellest, et personaalne õpikeskkond pole mitte vorm vaid ka sisu.
Lõpetuseks, kursus on alles alguses ja tõotab tulla murranguline, vähemalt minu arusaamistes küll.
3 comments:
Ma kirjutasin pika kommentaari, aga kadus Interneti avarustesse:( niipalju siis personaalsest õpikeskkonnast.
Palun kirjuta minu blogi kommentaari, kuidas sina defineerid "personaalne õpikeskkond".
Kindlasti on personaalne õpikeskkond ka sisu ja mõtteviis. Olen nõus, et personaalsed õpikeskkonnad muudavad meie seniseid arusaamu õppimisest ja õpetamisest. Küsimus on nüüd, et kas see muutus on kõigile aktsepteeritav. Muutus sisaldab alati endas konflikti - seniste arusaamade ja uue vahel. Õppimine on üks konflikti lahendamise võimalusi, leitakse endale sobivaim. Õppimisprotsessis leiab uus informatsioon, väärtus, hoiak sobiva väljundi ja ongi olemas muutus arusaamades.
Külli,
Mulle meeldis su mõte, et see, et tänapäeva noor on infotehnoloogiliselt oma vanemate generatsioonist ette jõudnud, ei tähenda veel seda, et ta on seda ka sisuliselt, mistõttu nad vajavad piiravaid tegureid õppekavade jms puhul. Kuid ennastjuhtiva õppimise seisukohalt võiks noor inimene osata hinnata, milliseid lisamaterjale ta peaks lugema, mis õpieesmärgid tal on üldse, kuidas ta ootab, et teda hinnatakse ja tagasisidet antakse jms. Praeguse aja noored, kes elavad web 2.0 maailmas enesestmõistetavalt, ei mõtle selliste asjade peale. Siinkohal tulevad appi õppejõud ja õpetajad :)
Personaalne õpikeskkond on nii sisu kui ka vorm, kuid vormina on tema eeliseks elukestva õppe toetamine. Kui suletud õpikeskkond, nagu WebCT või Moodle, on õppuri jaoks pärast kursuse või kooli lõppu suletud ja ta ei pääse enam kursuse materjalidele, kodustele töödele, foorumi vestlustele ligi, siis personaalses õpikeskkonnas ei juhtu sellist asja, et kursus on läbi ja materjalid suletud. Siia keskkonda kogub ja loob õppur materjale nii nagu jõuab ja neid saab täiendada/kustutada/muuta/lisada vastavalt õppuri vajadustele läbi kogu elu. See on üks eelis, kui rääkida personaalsest õpikeskkonnast kui vormist :) Toosama Elgg näiteks toetabki seda, et selle asemel, et suletud õpikeskkonnas oma materjale hoida, kogud need Elggi kokku ja need on sinuga vastavalt sinu vajadustele, mitte kellegi teiste vajadustele. Aga Elggi eelistest saame sel samal New Learning technologies kursusel edasi rääkida, mil olen ka teie üks tuutoritest :)
Tervitades Kairit Tammets
Post a Comment