Haridusloolane Ilmar Kopso arvab, et meil on edasipüüdleva idealismi defitsiit

Üks minu täiskasvanud õppijatest kirjutab mulle oma kodutöös, et " ... ilma võitluseta ei muutu väärastunud väärtushinnangud iial!"

Kui ma seda lugesin, siis mõtlesin, et õpetaja on ikka õnn olla. Mis see väike võitlus suure ürituse nimel ikka on, elame üle ja peame vastu! Tulevik on ju nii helge kui õpilased juba niisugused idealistid on.

Samas stiilis võitlusmõtted tekkisid mul Õpetajate Lehest haridusloolase Ilmar Kopso artiklit "Ajalugu ei õpeta, kuid ajaloost võib õppida" lugedes (http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2627). Eriti tunnen hetkel puudus sellisest haridusjuhist, kelle kohta käib hr Kopso lõik: "Rahast rohkem on Eesti haridusellu vaja liidrit, kes ärataks inimesed talveunest, tuleks vahel välja ka niisuguse jutuga, mille puhul ei saadagi algul aru, miks seda on vaja rääkida. Oleks vaja esinemisi, millest sünnib dialoog, mida arutataks pikalt."

Samuti olen hr Kopsoga ühel meelel selles osas, et õpetajad ei ole piisavalt jõuliselt otsustamisse kaasa löönud. On tõesti vaid vaikne nurin, aga oma häält kuuldavaks teha ei julgeta või ei õnnestu leida seda õiget kanalit. Õnneks on meie koolis terve pande selliseid, kes koondusid ja ütlesid välja, mis nad arvavad hetke olukorrast ja missugusena nad näevad kooli tulevikus. Oleks nüüd vaid vajalikel inimestel piisavalt idealisti ja visionääri võimeid, siis toimub murrang õiges suunas.

Karistamise psühholoogiast Tõnu Otsa vahendusel

Kui ma mõned kuud tagasi kooli raamatukogus Õpetajate Lehte sirvides aru sain, et niimoodi püsti seistes vahetunni ajal ma kõiki tuumakaid artikleid läbi lugeda ei jõua, siis otsustasin, et seda lehte hakkan nüüd tellima endale koju. Ma olin ennegi aastat eest seda lehte vahelduva eduga lugenud, aga nüüd tajusin kuidagi väga tugevalt, et tegu on tõeliselt sisuka ajalehega.

Kuigi tavaliselt läheb kõik põlev meil kodus koheselt tulehakatuseks, siis Õpetajate Lehte hoian küll pikalt lauanurgal, et võimalusel kolleegidele siit ja sealt tsiteerida. Nii ka nüüd, tunnen kohustust üldusele ka oma ajaveebi kaudu levitada psühholoogilist teavet karistamisest.

27. novembri Õpetajate Lehes on psühholoog dr Tõnu Otsa artikkel "Karistatakse halba teagu, mitte paha last". Esimese asjana tsiteeriksin lõiku, kus autor teadustab ühe väikse osa poistest (ca 0,05% sündinutest) eripära nii: "On lapsi, kes arvestavad jõuna, millele tuleb alistuda, vaid füüsilist üleolekut ja kasutavad ka enda kehtestamiseks ainult füüsilist jõudu. Ning nende laste seas on enamik neid, kelle kasvatuses pole tehtud mingisugust viga. Pigem vastupidi - heasüdamlikkus nende kohtlemisel ainult süvendab nende arusaama enda õigsusest ja tugevuses ning enda kehtestamist teiste suhtes. ... Selliste laste jaoks on eri kultuurides erinevaid kasvatusasutusi, kus lapse vägivaldne käitumisakt surutakse maha samuti vägivallaga, kuid mitte löömisega, vaid kinni hoidmisega kuni rahunemiseni."

Mõned nopped karistamise psühholoogiast (http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=2493)

• Karistada tohib ainult siis, kui lapse teadvuseni on jõudnud keelamine või teadaolev kehtiv keeld, mida ta eirab. (Laps vabandab end kõige sagedamini sõnadega „ma ei teadnud, et ei tohi”.)
  
• Karistada tuleb kohe, kui sõnakuulmatus ilmsiks tuleb. Laps peab karistajat julmaks või tigedaks, kui konfliktsituatsioon on oma akuutsuse minetanud (psüühiline mikrokliima on rahunenud). Lapse ajataju erineb täiskasvanu omast ja tema õiglustun­de jaoks on süüteol teistsugused „aegumismäärad”. („Ikka veel karistab, ma mõtlesin, et on juba andestanud/unustanud”.) Sel juhul võtab laps karistust kättemaksuna.
• Karistada tohib ainult keelule mittekuuletumise eest. Füüsiliselt ei tohi mingil juhul karistada käsu mitte­täitmise eest.
• Kõige tõhusam karistus on vabadust piirav sanktsioon (koduarest, pidude keeld, telekakeeld, arvutimängude keeld, mõnel juhul ka sõprade külaskäigu keeld). Huvitegevusest või pikaajalistest projektidest kõrvalejätmist ei tohi karistusena kasutada.
• Lapsele mõjub erinevalt isegi käsu ja keelu sõnastus. Paljusid käske saab ja tulebki sõnastada keeluna ja laps kuuletub. Võrdle „lõpeta kohe see lärmamine!” ja „lärmata ei tohi!”.
• Enne keelamist või käskimist peame olema kindlad, et laps kuuleb ja kuulab, veel parem on tema tähelepanu kontrollimine enne keelamist: „Vaata siia ja kuula, mis ma sulle nüüd ütlen… nooguta, kui aru said.” (Lapse levinum vabandus on, et ta ei kuulnud, mida sa teha ei lubanud.)
• Kui täiskasvanu ja lapse konflikt on viinud karistamiseni, eriti füüsiliseni, peab karistajast näha olema, et ta ei nahuta kurjusest, naudingu ja mõnuga, vaid on vastu enda tahtmist sunnitud seda tegema. („Mul on kurb/kahju, aga ma pean sind karistama selle eest, et…”)
• Kui täiskasvanu ja lapse konflikt on viinud lapse karistamiseni, peab rahunenud olukorras, näiteks õhtul voodis enne lapse uinumist järgnema üks kolmest tegevusest vanema algatusel:
  • andekspalumine („Anna andeks, et ma sind karistasin, aga sinu tegu sundis mind seda tegema!”);
  • andeks andmine („Küllap said isegi aru, et sinu tegu läks üle igasuguste piiride ja see viis suure riiuni, aga olen selle sulle andestanud, uskudes, et sa enam nii ei tee”). See on lapse andekspalumisele provotseerimine. Andekspalumist lapselt nõuda ei tohi, muidu õpib ta sellega manipuleerima;
  • leppimine („Tülitsesime, mis tülitsesime, mul oli piinlik, kindlasti oli sul ka, aga lepime nüüd ära.”). Nendel kolmel moel tüli lõpetades saab laps aru, et karistatakse halba tegu, mitte halba last.

Meil on koolis probleeme põhjuseta puudumisega. See tähendab, et õpilasel on loomulikult olemas põhjus, miks ta tundi ei lähe, aga see põhjus pole koolipere poolt aksepteeritut. Minu meelest peaksima ka meie rohkem süüvima psühholoogiasse ja proovima välja selgitada, mis põhjustab selle olukorra, millega õpetajad sugugi rahul pole. Samuti peaksime enam rakendama just 4. punkti Tõnu Otsa loetelus ja tegelema õpilaste õigustega. Kui me leiame, et õpilased ei ole kõiki oma kohustusi täitnud, siis ei ole millegagi põhjendatud see, et neil on samas kõik õigused alles jäetud. Selles seisneb minu jaoks vastuolu.

Lõpetuseks soovin lapsevanematele selget mõistust keelata oma last kategooriliselt juhtudel, kui ta teeb endale või teiste midagi halba või ohtlikku. Ainult siis jääb lapsesse alles ka inimesele omane ürgne instinktiivne käitumine - reageerida ohusignaalile tegevuse lõpetamisega ja peituda.

Õpiobjektide repod, osa 4

Küsimus: Milline on temaatika, millega sa igapäevaselt tegeled? Kuidas süstematiseerida selle valdkonna informatsiooni? Kuidas on mõistlik loodud süsteemi visualiseerida? Kirjelda lühidalt milline klassifitseerimise ja visualiseerimise meetod sobib kõige paremini sinu info süstematiseerimiseks ning esitamiseks. Kui võimalik, siis illustreeri oma kirjeldust staatiliste või interaktiivsust võimaldavate illustratsioonidega.

Paljud kursuslased on valinud temaatikaks haridustehnoloogia ... selge see, haridustehnoloog sellega ju tegelebki. Et õppejõul ei läheks väga üksluiseks, siis ma võtan temaatikaks hoopis aianduse. See on lai valdkond ja ma süstematiseerin seda oma nägemust mööda (mis ei pruugi ju kattuda mõne teise nägemusega), arvestades pisut meie koolis hetkel pakutavaid erialasid ja ka võimalikke tuleviku erialasid.
Kõigepealt väike ekskurss teooriasse. Materjalide süstematiseerimise eesmärgil loodud hierarhilisi ja jäiku liigendusi nimetatakse taksonoomiateks. Alternatiivse meetodina on olemas tavakasutajate poolt loodav klassifikatsioon – folksonoomia.

Õpetaja Martin Sillaotsa materjalidest loen, et erinevaid võimalusi folksonoomiate ja taksonoomiate atraktiivsemaks esitamiseks kirjeldab ajakirjas A&A avaldatud artikkel. Repositooriumide arengu uus trend on muutuda andmebaasis stiilis üles ehitatud infosüsteemidest intuitiivselt kasutatavateks visuaalselt atratiivseteks keskkondadeks.

Vaatame, missuguseks muutub meie maastikuehituse õppekava, kui see märksõnapilvena esitada:Väga imelik, ma oleksin küll oodanud enam eriala terminoloogiat. Aga võta näpust - õppekava on ikka oskamise ja tundmise peale üles ehitatud.

Nüüd siis pisut aianduse klassifitseerimisest:

• aiasaaduste tootmine
• puukoolimajandus
  
• maastikuehitus
• floristika
  
• aiasaaduste töötlemine

Nende valdkondade edasiseks detailseks kirjeldamiseks sobib minu meelest kõige paremini puu mõningase mööndusega alamate harude osalise seotuse kohta või siis mõistekaart, kus osad lõppharud on seotud:

Räpina Aianduskooli porrod võistlevad Leppoja talu kasvandikega

Tere taas!
Aedniku aasta 2009 on ammu läbi. Varsti saab ka astronoomiline aasta läbi ja algab uus. Seda sama uut aastat ootavad ka kõik aednikud knnatamatult: kes seemneid tellides, kes arvutades, kes niisama mõnusalt soojal lesol mõtteid mõlgutades ja uuest vegetatsiooni perioodist unistades.

Õppevideote kursusel, kus osalesin, sain viimaks ka oma üllitise valmis. Lõpputööks valminud videot saab vaadata YouTubes http://www.youtube.com/watch?v=bew5N0fYiYM



Nüüd jääb vaataja otsustada, kus kasvavad Põlvamaa kõige vägevamad porrulaugud! Soovin Teile terast silma ja sooja südant!

Õpiobjektide repod, osa 3

Avalda repositooriumis üks õppematerjal. Repositooriumiks võib olla näiteks Koolielu2, LeMill või mõni sinu poolt leitud keskkond. Tähtis on see, et keskkond võimaldaks sisestada metaandmeid, sest lihtsalt faili üleslaadimisest ei piisa.

Avaldasin Tarmo Evestuse koostatud materjali Eesti kaladest, mille leiab siit. http://www.koolielu.ee/pg/waramu/view/1-b2568006b31f56a2e7f643468c1fa2357ad605f9

Kommenteeri lühidalt, millised keskkonna poolt küsitud metaandmed olid sinu meelest vajalikud, mis üleliigsed ja mis on sinu arvates puudu. Võrrelge oma vajadusi IMS LOM (Instructional Management Systems Learning Object Metadata) või LRE LOM (Learning Resource Exchange Learning Object Metadata) spetsifikatsioonidega. Hinnake, millised teie jaoks olulised andmed (andmeväljad, fikseeritud sõnavara) on olemas, millised puuduvad.

Koolielu küsis minu käest õppematerjali sisestamisel minu meelest asjalikke metaandmeid: pealkiri, kirjeldus, võtmesõnad, õpilugu, keel, õppematerjali tüüp, autor, link, litsents, aine, vanuse alam- ja ülempiir, kas sobib õpilasele? jah/ei. Täitmata neist jäi mul õpilugu, sest kuna ma pole autor ega ka selle materjali järgi õpetanud, siis ei osanud esialgu sinna midagi panna. Hiljem küsisin autori käest ja temalt sain järgneva kirjelduse: "Antud õppematerjal on põhiliselt mõeldud loengu näitlikustava materjalina. Kuid oluline on ka praktilistes labori tundides abimaterjalina õpilastele (nt kahe kala perekonna sigimise võrdlemisel) ja kalade määramise õppimisel."

Samuti oli hea Koolielusse metaandmete sisestamisel see, et ta laskis valida mitu tüüpi, et kirjeldada seda õppematerjali.

Ülesande teine osa tundus algul keeruline, sest lühendid iseenesest ajasid pisukese judina peale, kuna ei tähendanud minu jaoks midagi. Seda ma tean, mida tähendavad metaandmed. Metaandmed on lisaandmed mingi esialgse andmehulga, näiteks õpiobjekti kohta, mis neid algseid andmeid kirjeldavad. Sellest teise taseme andmete kihist tuleb sõna meta: algsed e esimese taseme andmed kirjeldavad olukorda ennast, teise taseme andmed kirjeldavad algseid andmeid. Lihtne, eks ...

Aga nüüd läheb pisut keerulisemaks ...
Kursuse õpetajat Martin Sillaots kirjutab oma materjalides , et IMS on teinud kõik oma spetsifikatsioonid väga põhjalikul moel kõikidele huvilistele interneti vahendusel kättesaadavaks. Kuna IMS LOM on siiski vaid raamistik metaandmete kirjeldamiseks ja LRE (Learning Resource Exchange) keskkonna jaoks loodud LOM edasiarendus (Application Profile) pakub konkreetsemaid kasutusjuhendeid, siis uuringi pisut viimast keskkonda.

Kohe torkab silma, et osade väljade jaoks on kasutatav vaid fikseeritud sõnavara. See on minu meelest igati positiivne, sest just need "lõputud" väiksed erinevused otsingusõnade ja võtmesõnade vahel ei ole minu kogemuse põhjal andnud otsingule soovitud tulemust.

Võrreldes Koolielu metaandmete välju LRE LOM kohustuslike ja soovituslike väljadega märkan, et need on praktiliselt identsed.

Õpiobjektide repod, osa 2

Tere!
Sel korral pidin tutvuma portaalidega (nt Koolielu, LeMill, LRE), mille üheks osaks on õpiobjektide repositoorium. Katsetasin õppematerjalide otsimist. Koostasin huvitavamatest materjalidest kogumikud.

Minu kogumikke näeb http://www.koolielu.ee/pg/waramu/collections/kyllikoppo

Selle ülesande sooritamisel süvenesin soome keele õppematerjalide otsimisele. Kuna elu on võtnud hetkel huvitavad pöörded, siis õpetan hetkel matemaatika asemel hoopis soome keele ja projektide kirjutamise kursusi.

Ma olen eelnevalt mitmel korral põgusalt tutvunud LeMilliga ja alati millegi pärast saanud sama emotsiooni osaliseks. Nimelt, materjale leidub igal pool, aga LeMill on huvitav selle poolest, et seal on valdkonnad MEETODID ja VAHENDID. Sinna ma alati satun ja siis imestan, et enamus neist meetoditest on kas poolikud, ealselt sobimatud või võõrkeeles. Ja ikka ja jälle nii ... Seega jätsin ma LeMilli sel korral torkimata ja asusin uudistama uut Koolielu2 portaali.

See meeldis mulle kohe väga. Soome keele materjale oli lihtne otsida, enamus neist vastas minu nõudmistele ja vajadusele ning seetõttu läheb osa neist kohe käiku. Et mul oleks endal kergem hiljem orienteeruda, koostasin koheselt kolm kogumikku. Materjale on kogumikkudes lihtne ümberpaigutada, kui peaks see tahmine hiljem tekkima. Samuti on uusi kogumikke lihtne luua.

Otsides endale asju, leidsin ka teisi vahvaid õppematerjale, millest kohe teisi oma kooli õpetajaid teavitasin.

Lähen ja uurin nüüd LRE'd, et homseks ka sellega kursis olla.
Tervisi,

Hendrik Relve loeng “Eesti looduse eripära Euroopa taustal”

Keskkonnapäeva raames Räpina Aianduskoolis esines Hendrik Relve. Selle uskumatult lummava jutuvestja loengu märksõnad:

• 1500 km pikkune Balti Klint - Laadogast Ölandi saare lõpuni Rootsis.
• Alvarid ehk loopealsed on unikaalsed, sinna hakati rajama esimesi põlde, kuna see oli looduslikult lihtne. Seal on ka vanad kivikalmed.
  
• Jääaja jäänukid - hiid- ja rändrahnud - Muuga Kabelikivi (surima ümbermõõduga Euroopas) ja Ehalkivi (suurima kubatuuriga Euroopas).
• Tänu headele geoloogidele hästi kaardistatud meteoriidikraatrid: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla ja Neugrund (1,5 m sügav ja ca 6 km läbmõõt mere põhjas).
• Uskumatu elamus Matsalus lindude rände ajal.
• Puisniidud - Tedremaa Pärnu-Jaagupi kandis (Koonga Küla Selts kannab hoolt), Laelatu puisniit (76 taimeliiki 1 ruutmeetril). Puude ümber on kasvukoht ka metsataimedel.
  
• Järvselja põlismets (1 puupõlvkonna jooksul puutumatu, ca 100 aastat), ürgmets on mitme puupõlvkonna vältel inimtegevusest puutumata mets. " Ürgmetsust" tõestab sulgjas õhik Neckera pennata, sammal mis hakkab alles siis kasvama, kui 100 aasta jooksul pole inimene metsa puutunud.
• Eestis on 20% soid, üle 50% metsa. Raba oleks justkui üks terviklik elusolend, mis koosneb turbasamblast. Turbasammal kasvab iseenda peal, tal pole juurt - ühest otsast kõduneb ja tesisest otsast kasvab.
• Rabamaastik on tundrale sarnane ürgmaastik.
  

Õpiobjektide repod, osa 1

Mul hakkas uus e-kursus, Martin Sillaots Tallinna Ülikoolist tutvustab õpiobjektide repositooriume ja õpetab neid kasutama.

Ülesanne1: Postitage käesolevale aruteluteemale kommentaar, kus tutvustate lühidalt oma huvi repositooriumide kursuse vastu ning püstitate enesele eesmärgi, mida soovite täita kursuse jooksul.

Vastus: Ma olen repositooriumidest õppematerjale otsinud, aga tulemused pole mulle sugugi rahuldust pakkunud. Mul on jäänud tunne, et seal on kahtlase väärtusega asjad, mida keegi on oma väga kitsa tarbe rahuldamiseks koostanud. Siiski olen leidnud ka mõningaid vahvaid asju, aga need pole hetkel olnud nendel teemadel, mida mul oli vaja leida.

Hans Põldoja tutvustas oma viitamiskursuses 4-5 repositooriumi, ma tegin neist oma kooli õpetajatele väikse ülevaate siin http://husamu.havike.eenet.ee/wordpress/?p=109

e-VÕTI projekti raames koostatud e-materjale leidsin e-Õppe Arenduskeskuse uuest repositooriumist ja olen mõnda ka juba oma õppetöös kasutanud. Näiteks, arvutialgõpetuse materjale.

Minu eesmärk selle kursuse läbimisel on, et ma õpin repositooriumitest vajalikke õppematerjale otsima ja leidma.

Kuidas saada endale hea tuju kui meel on kurb?

Ilmselt on neid võimalusi rohkem kui üks. Mina sattusin vaatama üht videot http://www.youtube.com/watch?v=AmY3A_BzBWk , ja see mitte ainult ei pannud mind vähemalt kolmel korral turtsatama ja ühe korral valjuhäälselt naerma, vaid muutis ka minu suhtumist kultuskokka Jamie Oliveri. Ta on ikka tõsiselt andekas!

Söögitegemine on tõeliselt vahva tegevus. Seetõttu soovin fännidele palju sööjaid, sest see on üks eeltingimus, et söök õnnestuks.

Kagu-Eest rahvaarv väheneb kiiresti

Lõunaleht kirjutab oma artiklis http://www.lounaleht.ee/?l=334&n=3513&p=1, et 8 aastaga vähenes rahvaarv Kagu-Eesti kolmes maakonnas enam kui 9700 inimese võrra. Üks olulisi maapiirkondade tühjenemise põhjusi on kehv ettevõtluskeskkond.


See pilt on tehtud Männisalu külas. Mul on uhke tunne väita, et just selle sama postkastide rivi lõppu paigaldasime meie eelmise aasta juunis omaenda tuliuue postkasti ja tänaseni pole sellest reast ühtegi tühjaks jäänud. Elame veel ...

Kas koolis on vaja ametiühingut või usaldusisikut?

Viimasel ajal olen järjest rohkem mõtlema hakanud selle küsimuse peale. See on pisut imelik tunne, sest omal ajal Ameerikas University of Connecticutis magistratuuris õppides oli mu magistritöö teema just nimelt ametiühingute majanduslik mõju ettevõttele/riigile. Ja tol korral ei suutnudki ma tuua ühest järeldust, sest mõjusid oli nii positiivseid kui ka negatiivseid.

Eestis on hetkel kehtivad kaks seadust, mis selle teemaga tegelejale huvi võiks pakkuda:

• Töötajate usaldusisiku seadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13125354
• Ametiühingute seadus - https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13149209

Kui ma rääkisin oma mõttest kolleegile, siis ütles ta, et tema eelmises töökohas oli usaldusisik olemas ja see oli hea. Ta ei uskunud, et töötaja ja tööandja vahelised vaidlused sellest isikust tingituna kuidagi teisiti oleksid lõppenud, aga ta väitis, et selle isiku olemasolu oli töötajatele toeks raskel hetkel, kui õigust otsimas käidi.

Eesti õpetajate ametiühinguna tegeleb Eesti Haridustöötajate Liit.

Sõnum minu isale

Kallis Taat!
Saadan Sulle ühe Toomas Pauli mõtte, mille leidsin värske Horisondi (5/2009) artiklist, milles Toomas Paul meenutab oma õpetajat Uku Masingut.
Toomas Paul: "Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkevemal eilsest. See tähendab, et elu mõte on elu enda kvaliteedis ega ole mis tahes eluavalduste kvantiteedi suurendamises."

Ma loodan, et see aitab sul elada.

Isesugused inimesed: perekond Jacobson Vikerraadios

Vaata, aga vaata ... nüüd oleme siis üleriigiliselt kuulsaks tehtud. Tore oleks, kui see saade innustaks noori ja vanu peresid linnast maale kolima. Sest üks on kindel - elu maal on väga ilus. Kui me selle sõnumi Vikerraadio abiga kellenigi viia suutsime, siis minu missioon on täidetud.

Saadet saab järelkuulata Vikerradio kodulehelt http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1195181

Johnny Cash "American V: A Hundred Highways"

Nagu mu abikaasa Joshua ütleb, siis on olemas kahte sorti inimesi - need, kellele juba meeldib Johnny Cash ja need, kellele ta kohe meeldima hakkab. Mina kuulun esimest sorti inimeste hulka ja mu absoluutne favoriit on ta peale surma välja antud plaat "American V: A Hundred Highways", mille nimigi viitab sellele, et see on ta Ameerika seeria viies plaat.



Sellel plaadil on äärmiselt südamlikud laulud. Paar laulu on nii traagiliste sõnadega ja hingelise meloodiaga, et neid ei saa üldse igal ajal kuulata. Pead olema väga kõva vaimse tervisega ja stabiilne, et neid nautida.

Emakeel on ilus

Mul oli paar päeva tagasi oma kakskeelse tütrega, kes saab varsti, oktoobris, nelja aastaseks, vahva jutuajamine.
Zoe palus mind, et ma räägiksin midagi ingliskeeles. Tegin seda. Selle peale ütles Zoe: "Niimoodi räägib issi. Ma räägin issiga inglise keeles."
Emme: "Õige."
Zoe: "Sinuga ma räägin eesti keeles."
Emme: "Õige, eesti keel on sinu emakeel."
Zoe: "Emakeel on ilus."

Sattusin sugupuu koostamise võrku

Käisin eile külas oma ammusel sõbrannal Jõelähtmes. Neil on seal väga kena elamine ja tohutult suur aed ... aga see selleks, sest ma olen ikkagi Tallinnas veebidisaini koolitusel, mitte aiandusreisil.
Sõbranna nimi on Kaja ja tema on üks väga eriline inimene. Talle meeldivad raamatud ja teaduslik lähenemine probleemidele. Selles mõttes oleme sarnased ja eks see meid on ka läbi mitme aasta liitnud. Mõned aastad tagasi nakatas Kaja mind Jaapani mõistatuste lahendamise haigusesse ja eile andis ta mulle uue "pisiku". Nimelt kutsus ta mind http://www.geni.com/ liituma ja oma sugupuud koostama.
Ja, üllatus-üllatus, täna hommikul ei ole ma saanud teha mitte midagi muud peale oma sugulaste sisestamise Geni andmebaasi. Tore on, et tegemist taas vabavaraga. Kuigi Kaja ütles, et tal neist tarkvara arendajatest kahju hakkas ja ta liitus Pro programmiga, mis annab uued võimalused, aga on väikse raha eest.

MS SilverLight veebidisaini 6. osa

Andrus Rinde räägib pisut HTML'ist ja CSS'st.
HTML'i teab maailm juba aastast 1990, kui sündis WWW. WWW sündis CERNis tuumafüüsikute ühendamiseks.

HTML tekstielemendid: pealkirjad (h1 ... h5); tekstilõik (p); reavahetus (br); lõigu sees eraldi kujundatav fraas (span); loendid (ul, ol)

HTML teksti vormindamine: rasvane kiri (bold); kaldkiri (italic); eriti rõhutatud tekst (strong); suurendatud (big); üla- ja alaindeks

HTML pildielement: element (img), kaks kohustuslikku atribuuti src (viide piltifailile või URL) ja alt. Saab ka vaida laiust (width) ja kõrgust (height).

HTML hüperlink: element (a), üks kohustuslik atribuut href (lingitava materjali URL). Valikuline atribuut akna valikuks on target.

HTML tabel: enamus veebilehti on kujundatud tabelite abil. Tabeli loob element (table), rea loob (tr) ja lahtri loob element (td). Laiuse (width) saab anda pikselites või protsentides. (border) tegeleb äärtega, (cellspacing) ja (cellpadding) puhverdavad lahtreid. Joondus on horisontaalne (align) ja vertikaalne (valign). (colspan) ja (rowspan) võimaldavad lahtreid venitada üle teiste.

HTML alajaotused: element (div) aitab grupeerida objekte, et neid stiile kasutades kujundada.

CSS (Cascading Style Sheets) on astmelised stiililehed, milles märgitakse üles veebilehtede kujundus. Stiile võetakse arvesse järgmises järjestuses, kus viimane on kõrgeima prioriteediga:

• veebilehitseja vaikestiil;
• väline stiil ehk lingitud CSS lehed;
• sisemine stiil ehk HTML elemendid (head) osas defineeritud stiil;
• reastiil, konkreetse HTML elemendi sees määratud stiil.

Kujundusklasside (class) kasutamisel peab soovitud elementide algusmärgenditesse soovitud klass kirja panema.

CSS'i kommentaar on /* Kommentaar */

Kolm tähtsat osa on selector {property: value}, mitmetäheline väärtus pannakse jutumärkidesse. Erinevad omadused eraldatakse semikooloniga.

Klassid võimaldavad sama tüüpi elementidel erinevaid kujundusi luua: selector.class {property: value}. Universaalsed klassid sobivad erinevatele elementidele: .class {property: class}.

NB! 16 px = 1 em.

Näidiseid erinevatest (eba)kujundustest:

• https://e.bcskoolitus.ee/veebidisain/yks.html
• https://e.bcskoolitus.ee/veebidisain/yksyks.html
• https://e.bcskoolitus.ee/veebidisain/kaks.html
• https://e.bcskoolitus.ee/veebidisain/kakskaks.html

Samuti, saab panna DeepZoom objekti HTML'i faili ja seda palju lihtsamalt kui Silverlight objekti.

Näited uuest HTML5'st:

• http://www.youtube.com/html5
• http://www.youtube.com/watch?v=3R6sb4NO25E

Need on tehtud HTML ja CSS'dega, pole vaja mingit MS Sliverlight pluginit.

Kuidas koostada kvaliteetset projekti?

Projektitöö, projektide planeerimise, kirjutamise ja juhtimise oskused on tänapäeval saamas üha tähtsamaks ja nende edukas valdamine avab peale muu ka veel nii mõnedki uksed finantsmaailma, et oma unistusteprojektile rahastust saada.

Räpina Aianduskool pakub mõningate erialade õpilastele projektikirjutamise lühikursust.

Mõningad lingid olemasolevale materjalile:

• http://www.teec.ee/?nodeid=345&lang=et - Tartu Keskkonnahariduse Keskus
• minu slideshare lemmikud: www.slideshare.com

MS SilverLight veebidisaini 5. osa

Suure taasiseseisvumispüha hommiku avas Ilja Šmorgun, kes räägib täna veebirakenduse sidumisest XML andmebaasidega.

Kui eelmistel päevadel olime disaininud ja nuppe ehitanud, siis täna koostame küsimustiku vormi ja andmebaasilaadse XML'i (Extensible Markup Language) faili. XML'i kasutatakse veebiteenustes, andmevahetustes, uues MS Word'i dokumentide formaadis *.docx.

XML päises on toodud kodeering, mis hõlbustab programmil erisümbolitest arusaamist, nt täpitähed, kirillitsa jne.

Et Silverlight saaks hakkama XML'iga, tuleb nende vahele lisada veebiteenus - serverimaailmast võetud tükk, mis tagab andmevahetuse.

Code-behind failid *.cs:

• kui Blendis luua uus aken, siis luuakse fail UusAken.xaml ja koos sellega UuasAken.xaml.cs, mis ongi code-behind fail.
• Seda kasutatakse koodi jaoks ja on algselt peidetud.
• Sinna lisatakse, näiteks, tegevus, mida me soovime, et juhtuks kui klõpsatakse hiirt jne.

Vt ka koolitusmaterjaist 'Andmete sidumine XML'i abil'.

XML namespace (xmlns) kontrollib skeeme MS serveri skeemidega.

DataGrid (selle leiab Assets>Controls) on tabel, mida kasutatakse nimekirjade näitamiseks.

• IsReadOnly otsustab, kas andmeid tohib muuta;
• AutoGenerateColumns näitab andmebaasi kõiki välju;
• väike valge ruuduke ja 'Reset' võimaldab nullida väärtusi, näiteks veeristel;

Tabeli ridade ja veergude loomiseks tuleb valida 'Properties' alt otsingust 'ColumnDefinitions' ja 'RowDefinitions' ning klikkides lisada nii palju kui vaja ja paremast paneelist saab neid siis defineerida Auto või etteantud pikselite laiuseks.

Andmete salvestamise protsess koosneb 4 etapist (kuna Silverlight ja XML ei räägi teineteisega otse):

1. Loe XML'i andmed;
2. Salvesta andmed mällu;
3. Lisa uue isiku andmed;
4. Kirjuta vana XML üle.

Rakenduse publitseerimine

Windowsi server + ASP.NET tugi

MS SilverLight veebidisaini 4. osa

Uue projekti loomist tutvustab täna taas Jaana Metsamaa. Sel korral alustame MS Expression Design'is valmis tehtud ja tükeldatud alusega ja kopeerime selle NotePad abil MainPage.xaml faili.
Kõigepealt kopeerime tausta, siis järjekorras kõik õhupallid, millest teeme nupud.
Nuppude tegemiseks tuleb grupil klikkida hiire paremat nuppu ja valida 'Make Into control'. Seal valida 'Button', nimetada, valida 'Application' ja salvestada.

DeepZoom komplekteerimise paar väga olulist nippi:

1. lisada 'MultiScaleImage';
2. kataloogi 'ClientBin' tuleb kopeerida kogu kataloog ...\Expression\Deep Zoom Composer Projects\kylli_sugavuti\Exported Data\kylli_proov\GeneratedImages sisu;
3. peale fotode importimist tuleb tervele projekti failile teha 'Refresh';
4. 'Common Properties' alt tuleb valida 'Source' - dzc_output.xml

Et saada DeepZoom efekt ka tööle, selleks tuleb 'Projects' kataloogipuus klikkida paremat hiireklahvi põhi projektifataloogi peal ja valida 'Add Reference ...'. Seejärel tuleb üles otsida rägastikust selline fail: ...\Expression\Deep Zoom Composer Projects\kylli_sugavuti\Exported Data\kylli_proov\DeepZoomProject\Bin\Debug\DeepZoomProjects.dll

Assets'i alt vali Behaviors, vali 'DeepZoomInitializer' ja lohista 'MultiScaleImage' peale selles failis, millesse rakendust soovitakse.

MS SilverLight veebidisaini 3. osa

Tänane hommik hakkas peale MicroSofti tutvustusega Andres Sirel MS Eestist (http://blogs.msdn.com/evangelism, andres.sirel@microsoft.com). MS Live Mesh ja PhotoSynth on põnevad veebipõhised vabavarad, mida tasub koolis katsetada.
MS haridusprogrammid:

• DreamSpark - aitab teostada õpilaste unistusi, annab tasuta õpilastele MS tarkvara. Õppuril peab olema ISIC kaart või liituvad koolid tervikuna ja selle teeb üks õpetaja;
• msdn Academic Alliance - annab koolile uusima MS tehnoloogia. Designer AA on mõeldud õppetoolidele, mis õpetavad kujundamist, illustreerimist jne. Veebistuudiumi kursuslased saavad $399 maksva programmi tasuta.
  • mugav veebipõine tarkvara jagamine (ELMS);
  • tarkvara tohib installida Veebistuudiumi kursusel kasutamisel kasutatavasse arvutiklassi;
  • tarkvara võib kasutada ainult mittekommertslikel eesmärkidel;
  • tarkvara ei ole lubatud kasutada IT infrastruktuuris;
  • ei ole mõeldud ilma OP süst arvutite installimiseks;
  • õpilased ei pea tarvara kooli lõpetamisel maha installima
• Tooted selles programmis:
  • MS Expression
  • Windows 7 - install käivitub mälupulgalt või CD'lt
  • MS Visual Studio - Team System: mõeldud nendele, kes hakkavad koodi kirjutama;
  • MS Office Project - projektide haldamiseks
  • MS Office Visio - visuliseerimiseks, modelleerimiseks, graafikud, joonised
  • Windows Server
  • MS SQL Server

Kuidas toimub tarkvara allalaadimine? Vaata msdn62.e-academy.com ja logi sisse.

Kõigile Eesti õpilastele on mõeldud http://www.dreamspark.com/, lahtris saab kool ennast registreerida.

Designer AA liikmeks registreerib MS Eesti ja saadab info kooli. Kooli admin täidab veebipõhise vormi ELMS süsteemi aktiveerimiseks. ELMS on valmis 5 päeva jooksul.

MS Student Partners - Eesti on neid 9 tudengit, kes õpivad ülikoolis disaini või IT erialadel. Vt http://www.student-partners.com/. Kooli võib partner tudengeid külla kutsuda, et nad tutvustaksid mõnda põnevat tehnoloogiat. Meie lektorid Jaana ja Ilja on ka ühed nendest.

Matching-up on õpilaste (16+) võistlus IT vallas (http://www.imaginecup.com/). 2010 aasta finaal toimub Poolas.

Faculty Connection (http://www.facultyconnection.com/) on õppejõudude platvork, kust võib leida ka õppekavu.

Vaata ka aktiivgruppi http://www.mug.ee/, MS User Group eesti lehekülg.

Küll on maal ilus elada ja kasvada ...

Ega ma ju täpselt ei tea kas lastele siin üldse meeldib ja kas neile meeldib tegelikult maal rohkem kui linnas või vastupidi. Ma tean, et neile meeldib olla koos meiega - vanematega, aga kui nad saaksid valida, kas olla koos maal või linnas, siis ...

On siiski hetki, mil ma olen üpris veendunud, et neil ka ikkagi meeldib maal elada. See on siis kui nad tühja kõhuga lähevad ja söövad marju või herneid, tõmbavad naeri või porgandi välja ja näksivad seda. Siis ka kui saab loomi paitada ja puu otsa ronida. Ja neid hetki on tegelikult päris palju, nii et ma väga ei muretse.

Lillekesed Leppojal

Lilli on meil palju: osad kasvavad rahulikult peenras ja õitsevad vaataja rõõmuks. Osad on väga aktiivsed ja räägivad palju.

Mõõdame aiasaadusi

Tundub, et suvi hakkab vaikselt asju kokku pakkima. Tunne südames on aga sel aastal hoopis teistsugune. Ei ole sellist tavalist kurblikku südamepakistust, et soe suvi on jälle kord möödas ja peab hakkama ebameeldiva talve üleelamiseks valimistuma. Üsna vastupidi: meel on rõõmus kordaläinud kasvuaja üle ja pigem on hinges teatav ärevus, kas oskan kasvatatud köögiviljad korralikult keldrisse ladustada. ... et talvel oleks võtta purgist ja salvest.

Ma olen pisut väsinud ka - eks sai ikka mehemoodi aias rahmeldatud ja on isegi pisut hea meel, et ilmad on suts jahedamad, taimed ei voha enam nii hullusti ja saab rahulikus tempost toimetada meeldivate asjadega.

Enne puhkust hakkasin veel ühte istutusala rajama, loodetavasti saab selle sügiseks ikka valmis. Mitmeid taimi on kottidest peenrasse istutamata. Pole veel õiget kohta leidnud ei neljale jugapuule ega ka valgele astilbele. Äädikapuu on olemas ja kohtki valmis vaadatud, aga istutamata on seegi.

Nüüd aga kelgiks natukene: nimelt on mul tõeline häda kohutavalt saaki kandvate tomatitega. Järgmisel aastal olen kohe tublisti targem ja ehitan endale tõsise rakise tomatite jaoks. Ikka sellise korraliku puusti ja tugeva, et saaksin kõik harud kenasti selle külge siduda. Sest hetkel valitseb mul tomatipeenras väike kaos ja osad roomavad, pisut küll üht teist taime meenutades, mööda maad.

Mul on tomateid kahte sorti. Naabrinaise Ele antud neli taime kannavad punaseid vilju. Enda külvatud 'Tumblibg Tom' on kollane kirsstomat. Need on täitsa padrikuks kasvanud, mis näitab seda, et ma olen nad ilmselt liiga lähestikku istutanud. Aga pole hullu, ongi põnev neid tumekollaseid väikseid kuulikesi okste vahelt otsida. Õnneks polnud neid vaja üldse ei siduda ega neil võrseid näpistada. Ja saaki kannavad rohkelt ...

Nüüd paprikast. Kui ma neid alles hiljuti õitsemas nägin, siis ütlesin, et ega nemad küll sel aastal valmis ei saa. Ilmselt nad kuulsid ja tahtsid tõestada, et ma, alagaja, ei saa ikka millestki aru. Ühesõnaga, kui ma neid paar nädalat hiljem tähelepanelikult uurisin, siis avastasin rõõmsa üllatusena, et neil on täitsa kopsakad viljad küljes, ja mitte vähe.

Kurvema poole pealt peab teatama, et kapsaste vahele istutatud saialilled õitsevad hoogsalt, aga varajased kapsad nende vahel on 70% ulatuses ära söödud. Seega, ilus on aga tolku ilmselt mitte piisavalt. Kuu aega tagasi ma jälgisin neid väga teraselt ja korjasin kõik röövikud lehtedelt ära, aga siis tulid mingid pakilisemad tegevused ja see regulaarne seire jäi vähemaks. Kui nädala aega tagasi avastasin, siis olid suured augud kuni kapsa südamikuni välja sisse söödud ja paharetid ise muidugi liblikateks moondunud ja ära lennanud. Seevastu hilise sordi pead on kõvad ja enam-vähem terved.

Naeris on üllatavalt vahva taim ja maitseb meile kõigile väga. Ta on nagu magus juust kui ära koorida. Kõiki külalisis tervitan ka väikase naeriviiluga ja kuulen ainult häid sõnu. Soovitan soojalt.

Punapeeti ootan suure õhinaga. See on peaaegu et mu lemmik köögivili. Peedipirukas (Anni Arro raamatust leitud retsepti järgi) ja grillpeet ja peedisalat ja muud on kulinaarselt äärmiselt nauditavad ja kõditavad meeldivalt maitsemeeli. Armas on vaadata, kuidas peakesed aina suuremaks paisuvad. Järgmisel aastal panen ka nemad kindlasti peenrasse mitmesse ritta kõrvuti kasvama nagu naerid sel aastal. Ma arvan, et järgmise aastal ma vagusid üldse ei teegi.

Mis veel ... ja muidugi, kõrvitsalised. Kurgist ikkagi ei saanud asja, aga kabatšokid on see-eest võimsad nagu muiste. Nad kasvavad nii kiiresti, et isegi meie - hullud kabagrillijad, ei jõua temaga võistu hakseldada. Mul on hea meel, et ka kaks kõrvitsat on juba päris parajad pesapallid.

Hernega on sama lugu mis tomatiga, minu keritud nöör mulda surutud tokkide ümber oli väga hea mõte, aga tokid andsid järgi ja kogu hernes on nüüd peenra peal kuhjas nagu hein. Väike soovitus järgmiseks aastaks mulle endale, et tokid tuleb põikpuuga fikseerida. Dah!

Ääre pealt oleksin unustanud kartuli. Mulle tundub, et me vähe sööme seda mugulat ja seetõttu ei rutanud värsket kartulit üles kaevama. Ühel päveal ma siiski otsustasin kaevata ja keeta. Ja mis ma näen ... kasvanud on hiiglaslikud kartulid. Olen neid nüüd mitmeid kordi keetnud ja kogu me pere lausa jumaldab neid. Eriti kui serveerida rohke hapukoore ja rohelise sibulaga, mmmmmm!

MS SilverLight veebidisaini 2. osa

Jätkub veebidisaini koolitus. Täna on disainipäev, rääitakse veebilehe kujundusest, värvidest, fontidest jne.

Andrus Rinde:

• Veebidisaini loomise meeskond koosneb projektijuhist, veebidisainerist (graafikadisainer, mutlimeediumidisainer, kasutajaliidese disainer, kasutajakogemuse disainer), veebiprogrammeerija ehk arendaja, dokumenteerija, testija, tellija ehk klient. Lisaks võib-olla kaasatud vajadusel valdkonna spetsialist, operaator (video puhul) jt.
• Elutsükkel: nõudmiste välja selgitamine, kavand, teostus, kontroll/test, tugiteenus.
• Arendusmudelid: koskmudel (waterfall), spiraalmudel (spiral), tähtmudel (star) jpt. MS kasutab spiraalmudelit, arendus toimub kõike uuel tasemel korrates.
• ADDIE mudel -
  • Analüüs: koguda funktsionaalsed ja kasutuskõlbulikkuse nõuded ning nõuded andmetele; veebilehe eesmärkide selgitamine; sihtgrupp; milliseid komponente kasutada ja kui olulised nad on (kriitilise tähtsusega, lihtsalt kasulikud, võiks lisada, kui nende jaoks resursse jätkub); kliendi soovid veebilehe välimuse osas; võimalused ja vajadused veebimajutuseks.
  • Disain: veebilehe struktuur, kuidas sisu organiseerida; prototüübid (võimaldab kliendi tagasisidet varajases staadiumis); sisukaardid.
  • Arendus (Development): spetsifikatsioonile vastava lehe loomine; kogu protsessi jooksul keskenduda kliendi vajadustele.
  • Rakendamine (Implementing): toimub testimine ja vigade leidmine ning parandamine; testserveril saab testida ka klient; koostatakse rakenduse dokumentatsioon; koolitatakse kasutajad (admin); veebileht publitseeritakse.
  • Hindamine (Evaluation): toimub pärast käiku andmist; formaalne kasutuskõlbulikkuse hindamine (nt Google Analytics, serveri logid jms); see jääb tihti tegemata kuna jääb kokkuleppimata.
• Näidisprojekti stsenaarium.
  • Kasutada .xml faili andmete elementaarseks säilitamiseks.
  • NB! C# - C sharp

Kersti Laidvee:

• Omandame MS Expression Design'i: http:/www. microsoft.com/expression/try-it/
• Eestikeelne juhend algusega lk 45.
• http://www.lynda.com/home/DisplayCourse.aspx?lpk2=339
• http://www.microsoft.com/video
• Studioe3 - abiks harjutuste välja mõtlemiseks;
• Programmi lühiülevaade
  • tutvumiseks ava Expression Design 3's >Help>Samples;
  • teistesse rakendustesse viimiseks vali >File>Export, kasuta XAML Silverlight 3 Canvas formaati (vektorformaat), et objekt oleks töödeldav edaspidi; .png ja .gif tunnistavad läbipaistvust, .jpeg ei tunnista; AntiAlias hägustab/teravustab serva;
  • minimeerib kõik aknad;
  • sisse toomiseks >File>Import, kui vailda Adobe PhotoShop file, siis tuuakse kihtide kaupa;
  • dokumendi resolutsioon tuleb hoida 96 px/inch (mitte 72 nagu tavaliselt), et eksportimisel säiliks suurus üks-ühele;
  • täidete ja kontuuride vaatamiseks >View>Display Quality
  • tööriistade ja tahvlite näitamine ekraanil käib läbi >Window
  • õpetaja soovitab kujundada teistes ja kasutada seda programmi tükeldamiseks (slicing);
• Lihtsamate graafiliste kujunduselementide loomine, töö objektidega
  • StopAlfa laseb muuta elemendi läbipaistvust;
  • hoides all klahvi, muutuvad kujundid korrapärasteks, nt ruut, ring;
  • hoides all klahvi, saad jooonistada alates keskpunktist;
  • hoides all tühikut, tekib käsi mis võimaldab liigutada;
  • + tühik annab luubi;
  • VALGE NOOL mõjub ankurpunktidele ja jätab kurvi muutmata;
  • PEN töörista alt saab valida ÕHUKESE NOOLE, see muubad ainult kurvi ühte poolt ja jätab taas punkti muutmata;
• Töö piltidega ja eksportimine
• >Object>Image>Create image object> lubab lõigata tükke pildist
• >Object>Image>Autotrace image abil saab objekti vektorjoonteks
• pilditöötluse vahendid on kõik EFFECT paleti all
• (valge) tausta eemaldamiseks PENiga joonista ümber objekti joon, seejärel vali taust koos objektiga ning vali >Object>Clipping Path>Make with Top Path
• raami lisamiseks ümber pildi tee sama: märgi mõlemad ja >Object>Clipping Path>Make with Top Path
• Veebikujundus (materjalis lk 54), värvide kasutamine (väike videoõpetus), kujunduse 3 nippi (kontrast, suurus, paigutus)
• www.totaltraining.com/expression2
• kasutada värviringi, valida viis värvi ja mängida hele-tumedustega;
• luua mugavuse mõttes New Swatch Library ja sealt valida kokkusobivaid värve;
• http://colorschemedesigner.com on väha vahva soovitus värvide kombineerimiseks;
• www.pagetutor.com/colorpicker/index.html
• Veebilehekujunduse tükeldamine
• Eksport - XAML ja raster
  

Jazzmuusika Hansaplantis võttis jalad nõrgaks

Olen Hansaplantis ennegi käinud ja alati ahhetades lahkunud, sest neil on seal nii ilus. Mitte lihtsalt ilus, vaid stiilselt ja peenetundeliselt kokkupandud ja hooldatud ilus. Sinna minnes on hoobilt tunda, et inimesed, kes selle nimel töötavad, teevad seda südamega nagu teeksid kodus.

Eile oli põhjust Hansaplanti minna veelgi. Nimelt, seal toimus Aiajazz, kus esinesid "PÕHJALA SAARTE HÄÄLED 3" TIIT KALLUSTE, VILLU VESKI. Muusika vahele luges Viidingu ja Arderi luulet näitleja GUIDO KANGUR. Peale jalutuskäiku fantastiliselt valgustatud aias esines HELIN-MARI ARDERI KVINTETT, kes pakkus lummavat muusikat oma viimaselt plaadilt.

MS SilverLight veebidisaini koolitus Tallinnas

Terve see nädal on täidetud õppimisega. Olen Mustamäe mändide vahelt kolinud Tallinna kesklinna moodsasse ärirajooni Ahtri tänavale BCS Koolituse ruumidesse. Veedan siin selle nädala viimased tööpäevad ja ka järgmise nädala paar päeva.

Alguse tegi Tallinna Ülikooli õppejõud Andrus Rinde, kes mängis meile maha ka Saksamaa MS Designer Marketing Manager Michael Kösteri video tervituse, kuna ta ei saanud ise kohale tulla.
Mõningad mõtted Michael Kösteri videost kasutaja kogemuse kohta:

• User eXperience (UX) is an artistic part of Software Development.
• Important blocks of UX are functionality, beauty (form), affinity (creating the bond b/w the product and the user), story.
• UX, if designed well, differentiates a product or service, opens new business opportunities and improves efficiency. UX advances business! vt http://www.nike.com/
• Tutvu http://www.microsoft.com/ lehel paljude firmade veebidisainimise protsessidega.

Tundub, et kogu me kool, kaasaarvatud õpetajate koduarvutid, saavad aasta jooksul tasuta installida Windiws 7 oma arvutitesse ja selle kasutamise õigus jääb kestma lõpmatult. See on küll hea uudis, sest ega me ilmselt oma OP-süsteemi radikaalselt muutma ei hakka.

Veel mõningaid märksõnu:

• multi-touch ekraanid ja muud seadmed;
• mõtetelugemise mütsike;
• hääletuvastusseade;
• Microsoft .NET platform ja selle kolm osa: ASP.NET, Windows Presentation Foundation ja Silverlight;
• MS Expression Blend ja MS Expression Design (disaineritele) ja MS Visual Studio (tarkvara arendajatele).

Saabus Jaana Metsamaa ja hakkas kohe rakendustega pihta. Vaadata saab siit: http://www.silverlight.net/GetStarted ja isegi prooviversioonid 30-60 päevaks tasuta installida.

Vt deep-zoom näidet siit: http://memorabilia.hardrock.com/ ja see võtab pahviks. Tutvu sellega lähemalt liveID abil http://silverlight.live.com/.

ControlStoryboardAction mõjub vaid animatsioonidele.

Haridustehnoloogid rokivad täiega Mustamäe mändide vahel

e-Õppe Arenduskeskus on taas endast parima andnud ja kõik Eesti ülikoolide ja kutsekoolide haridustehnoloogid kokku kutsunud, et neid harida. Selle suvekooli teemaks on Web 2.0 ja õppejõud on kutsutud Belgia Leuveni Ülikoolist.


Esmaspäev, 10. august oli suht teoreetiline, aga täna, teisipäeval, läks lahti tõeline möll. Meid jaotati nelja rühma, kõigile anti sama ülesanne: luua veebi suhtluskommuun, mis koondaks kogu olemasoleva ja uue loomingu kastutades enamasti Web 2.0 vahendeid.

Näidati olemasolevaid näiteid ja tutvustati ka pisut võimalikke veebipõhiseid vahendeid, näiteks ning.com, groupsite.com, miks mitte ka netvibes või muu. Ise võis valida ja lasti olla nii loominguline kui sooviti.

Meie rühm, mille me kohe tabavalt Pinus Team'iks nimetasime, otsustas suunduda Mustamäe männimetsa loomingulisele jahile ja hakata orininaal audiot ja vieot salvestama. Töö käigus muutus ind suureks ja tulemus oli ka super lahe. Algust saab vaadata http://www.youtube.com/watch?v=WtHXD-J6CV8 ja picasaweb.google.com/sirle.budris/pinusteam.

Jätkuks saab tutvuda tõelise šedrööviga võrgustiku töö põhimõtetest: http://www.youtube.com/watch?v=s8b_XTaPS_Y

Mõningaid märksõnu koolituselt:
Xtranormal.com

• ning.com
• Elluminate (virtual classroom)
• http://www.twitvid.com/
• mindmeister (koostöös ajurünnak)

Tallinna Tondiraba Keskkool elab edasi

Minu kallid mutid, nagu ma hellitavalt oma läehdasemaid Tondiraba kolleege nimetan, tulid meile ka sel aastal külla.

Ju see jutt vahvast kohast levib, või olid mõned muud tegurid mängus, aga sel aastal olid kohale ilmunud ka mõned eelmise aasta puudujad. Ühe sonaga, peaaegu in corpore olime ja lõbutsesime ja trotsisime vihma.

Tänu sajule saime tutvuse tehtud Räpina Aianduskooli aedadega ning Setu Talumuuseumiga. Kui lõpuks Palusalude aeda jõudsime, siis lasti taevaluugid päris valla ja me nautisime seda ilu läbi tiheda vihmaseina.

Kuna ilm oli väljas pidutsemiseks liiga ettearvamatu, siis lükkasin ma meie koli tagatoas pisut kokku poole ja me mahtusime kogu selle pundiga katuse alla. Tunne oli nagu vanasti ühikaaegadel, tundsid sõbra õlga ja puusa ja jalga ja muud väga oma kere lähedal, aga seda kiiremad tuurid võttis pidu ja meil oli kohutavalt lõbus.

Paljud olid pisut nördinud, ma tean, et ei saanud käsi mullaseks ja kõik porgandis jäid harvendamata jne, aga mis teha, puhkus tuli meile kõigile kasuks ja ega siis igakord saa nii täpselt plaani järgi elada.


Igatahes oli meil Jacobsonidel nii suur rõõm teie tuleku üle, et te lahkumisel muutus pereema pisut imelikuks:

Aedniku rõõmud

Isegi kui ma jõuan töölt koju hilja või on mõni muu põhjus, et pole saanud päeval aias toimetada, ikka teen enne magamaminekut läbi oma aia väikse jalutuskäigu, et taimi tervitada ja neid kiita selle kena kasvamise eest.

Tohutu on see rõõm, kui näed kuidas taimed vohavad või avastad mõne uue õitseja. Eriti ilus on aed muidugi siis, kui muru on värsket niidetud ja peenra ääred kõik kenasti sirged ja rohuta. Ja ärgem salakem, tore on kuulda külaliste kiitust, et küll on ilus või et meil küll lehtsalat nii suur pole.

Naabrinaise Ele abiga, kes taimed ette kasvatas, olen ka tomatikasvatamise kunsti proovinud. Järgmisel aasta olen targem ja varun kohe alguses hea pikad ja tugevad tokid, sest tomat läheb tippajal oma koorma alla väga-väga raskeks. Ilma katmata on mul õnnestunud kas sel niiskel ja jahedal suvel kasvatada väga edukalt avamaal rohkelt vilja kandvaid taimi.

Janeki sünnipäev - koolipoiss valmis niikui naksti!

Kui teist korda midagi teed, siis võib seda ju traditsioniks nimetada, eks? Seega toimus meil tradistiooniliselt suve suursündmusena Janeki sünnipäeva tähistamine. Kutsustud olid Piirid, nagu ikka, ja sünnipäevalapse soovi kohaselt ka kolm tema lasteaiakaaslast Räpina lasteaiast. Üks neist, Stefan, on ka meie küla poiss ja meil ennegi mängimas käinud. Teine, Andry, on väga vahva ja asjalik poiss Räpinast. Tema on lisaks ka veel Zoe suurim sõber ja mängukaaslane lasteaiapäevilt.

Piiri pere oli tulnud traditsiooniliselt paljukesi: eelmisel aastal oli meil külas ka Aini õde Krista. Sel aastal tutvustati meile nooremat venda Elarit ja tema pere, kes Noarootsist olid lapsepõlve radadele külla tulnud.

Soojenduseks korraldas Josh külalistele sabamängu. Peale esimest vooru, mis lastele tohutult nalja pakkus, ei suutnud ka täiskasvanud end tagasi hoida ja sukeldusid mängu. Selle osa finaaliks osutus pereisa ja peretütre tandem, mis lõpuks ainsana sabaga jäid:
Loomulikult oli ka laste lemmikvoor - koogivoor. Sel aastal võisime tänada usinaid kondiitreid Külli Piiri ja Helenit, kes meile lisaks poekookidele ka isevalmistatud maiuse kohale tõid.

Reaalkooli 103. lennu klassikokkutulek

Sel suvel sai meil 21 aastat keskkooli lõpetamisest ja aktiivsed tüdrukud Ann, Katri ja Külli otsustasid seda väärikalt tähistada. Kuna meie olime just "hiljuti" maale kolinud, siis oli koht ju olemas. Nüüd oli vaja klassikaaslased kuidagi kohale toimetada. Ann saatis üleskutsetega kirju laiali, Katri kasseeris raha ja mina olin lihtsalt kena inimene ja tervitasin saabujaid.

Nagu sellisel puhul ikka, siis saabusid kohale kõik õiged inimesed ja need kes ei tulnud, neil oli midagi tähtsamat teha. Kõik kohalolijad nautisid täiest hingest õhustikku ja seltskonda, mis, peab mainima, oli ikkagi üle prahi hea.

Reedel andis loodus mis suutis ja etendas kohalolijatele terve saaga vihma tulemisest ja olemisest ja loodusjõudude stiihilisest loomusest. Õnneks oli inimene üle ja püstitatud telk kandis välja kogu temale paisatud veehunnikud ning telgis istujatele maitses serveeritud õlu ja vein hästi. Laupäevalka pühapäeval oli lihtsalt väga hea ilm, mis sundis kõiki mitmeid kordi Valge järve rüppe.

Pühapäval ei tathnud keegi hästi ära minna, aga minema pidi ning seega ka mindi. Aga me kohtume õige pea ...

Räpina Aianduskooli 85. aastapäeva pidustused

Räpina Aianduskool sai sel aastal 85. aastaseks, sest meie ajaarvamine käib aasta 1924 järgi, kui Vabariigi Valitsus tegi otsuse Räpina Ühisgümnaasiumis põllumajanduskallakuga klass avada.

Olemasolu õigustuseks

Viimases e-Õppe Uudiskirjas http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/sisukord/e-oppe-uudiskiri-nr-12-1 kirjutab Peeter Normak, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi direktor:"Hariduses oleks vajalik kardinaalne pedagoogiline innovatsioon, eesmärgiks õppurites eelkõige probleemlahendus- ja meeskonnatööoskuste kujundamine. Vähe sellest, formaalharidus peaks õppurites kujundama ka tänapäevases teadmuspõhises infoühiskonnas kodanikult ja töötajalt eeldatavad hoiakud ja harjumused:

• vajadus pidevaks enesearendamiseks
• osalus teadmusloomes
• aktiivsus osalusdemokraatia realiseerumises jne.

Kõigeks selleks pakuvad IKT vahendid juba praegu suurepäraseid võimalusi. Kuidas neid võimalusi suudetakse realiseerida, sõltub eelkõige õpetaja professionaalsusest.
Nagu lugeja võib veenduda, on eespool toodud soovitused väga üldised. Aga selles ju loovus ja innovaatilisus ju seisnevadki, et ei järgita niivõrd kellegi teise pakutud lahendusi, kuivõrd püütakse ise leida konkreetsetele tingimustele ja eesmärkidele vastavad lahendused.
Haridusinnovatsioni edendamiseks oleks oluline, et haridusasutustes töötaksid professionaalsed innovaatorid, kes toimiksid uuenduste katalüsaatorite ja tugiisikutena. Selline amet on olemas - haridustehnoloogid!"

Küll oli tore hr Normaku sõnumit lugeda. Ma hakkasin juba arvama, et ma olen oma revolutsiooniga Räpina Aianduskoolis nagu Don Quijote, aga tuleb välja, et see on lausa mu kohustus.

Head valikud hariduses ja Rosma hariduskonverents

Laupäeval, 30. mail toimus Rosmal kogupere konverents, kus arutleti hariduse hetkeseisu üle ja ka selle üle, mis paljudele lapsevanematele muret teeb seoses Eesti preaguse koolisüsteemiga. Koos töötati välja pöördumine Eesti olulistele institutsioonidele, et pakkuda koostööd kooli paremaks muutmisel.
Rosmal kokkutulnud arvasid, et

• Hea kool saab alguse meist endast
• Hea kool pakub lapse loomulikku arengut toetavat kasvamise keskkonda
• Hea kool hakkab õitsema vanemate, laste ja õpetajate koostöös
• Hea kool lähtub perekonna ja kogukonna vajadusest ning traditsioonidest
• Hea kool soodustab nii laste kui õpetajate iseseisvust, isetegemist ja kogemist
• Hea kool kiirgab armastust ning arendab loovust ja koostööd nii lastes, õpetajates kui vanemates
• Hea kool tähtsustab hinnete asemel lapse hingelist tasakaalu ja terviklikku arengut
• Hea kool keskendub lapse vaimsele, hingelisele, sotsiaalsele ja füüsilisele arengule
• Hea kool pöörab rõhku laste tervisele, mis paneb aluse elujõule, elurõõmule ja elus edasijõudmisele
• Hea kool loob eeldused selleks, et ellu astuksid sotsiaalselt küpsed noored inimesed
• Hea kool elab ja tegutseb riigi, omavalitsuse, laste ja nende vanemate toel ning koostöös
• Hea kool kindlustab lastele ökoloogiliselt puhta kodumaise toidu
• Hea kool võimaldab noorele inimesele valikuvabadust õppe- ja kasvatusprotsessis
• Hea kool peab oluliseks nii õpitulemust kui õppeprotsessi
• Hea kool suunab ühiskonna arengut uutmoodi kasvatustegelikkuse kaudu
• Hea kool tähendab rohkemat kui tavakool täna pakkuda suudab
• Hea kool eeldab avatud, teadlikku ja õppimisvõimelist õpetajat ning lapsevanemat
• Hea kooli õppekava rajaneb teadmisele loodusest ja inimesest ning tema arengu seaduspärasustest

Üks Rosma kooli õpetajatest Külli Volmer väitis, et liiga palju teadmisi teeb inimese rumalaks. Emeriitprofessor Ülo Vooglaid:"Õppida saab kas huvi äratades või sundusega. Kui huvi ei ärata, siis peab sundusega. Kui õpetad sundusega, siis pärast laku panni."
Tiiu Kuurme valgustas kokkutulnuid erinevatest alternatiivpedagoogika suundadest. Päris mitme puhul pidi ta nentima, et Eesti ei teata sellest midagi, kuid nõudlust oleks eri tüüpi koolide järgi küll ja veel. Kooli pidamisel on oluline, et koolil oleks oma pedagoogiline kontseptsioon. Kahjuks pidi pr Kuurme tunnistama, et paljud koolid tegutsevad preagu eestis ilma igasuguse kontseptsioonita ja pedagoogika on hakanud koolist ära kaduma.

Peter Senge "Õppiv kool", osa 4 - ja muu elu

Kogu aeg toimub põnevaid ja vahvaid asju. Kuna ei raatsinud Tallinna sõita, et osaleda e-Õppe Arenduskeskuse korraldatud autoriõigustealasel seminari, siis vatasin ettekandeid eile oma arvuti tagant. Oligi tegelikult mõnusam, vaata ka: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.php?id=21._mai_2009. Tegin oma kooli rahvale sellest ka väikse kokkuvõtte, selle leiab siit: http://husamu.havike.eenet.ee/wordpress/?p=84
Nii palju on lahedaid inimesi, see on nii tore ...
Sain haisu ninna REKKi korraldatavast sisehindamise nõustamise nõunike tasuta koolitusest, ma tahan ka minna, vaata: http://www.ekk.edu.ee/programmid/programm-oppe-kvaliteedi-parendamine-oppeasutustes/sisehindamise-koolitused/nounike-koolitus
No ja siis loen ikka tasapisi Senge raamatut ja ei jõua ära imestada, kui palju tarkust sealt leida võib. Otsustage ise:

• Industriaalajastu kool on oma aja äraelanud - demograafilised tingimused on muutunud (mõlemad vanemad käivad tööl), pere- ja kogukonnamudelid on teisenenud (pole kodus ootavaid vanavanemaid, kes koolist tulevaid lapsi tervitaksid). Koolidel tuleb üle võtta ka lastehoiu roll ja vestlused vanematega keskenduvad sageli vanemate stressi leevendamisele mitte laste akadeemilisele aitamisele.
• Ajaloolise tähtsusega on kooli kui info jagaja monopoolse rolli kadumine. Tänapäeval on tüüpilisel teismelisel vähemalt samasugune juurdepääs maailma kohta käivatele teadmistele kui vanematel ja õpetajatel. Meediatehnoloogiadpakuvad lõbu ja õppimise segu viisidel, millega koolitunnid ei suuda võistelda.

Olen nüüd diplomeeritud mentor

Osalesin juba eelmise aasta detsembrist alates Tartu Ülikooli korraldatud mentorkoolituses. Moodulid toimusid üldjuhul korra kuus ja viimane, tagasivatav ja ennastanalüüsiv moodul toimus 15. mail. Peale oma mentorimapi tutvustamist, teiste mappidega tutvumist ja mentori käsulaudade koostöö korras ülesreastamist, andis meie kursuse koordinaator metoodik Piret Hion Tartu Kutsehariduskeskusest meile pidulikult Tartu Ülikooli diplomid.

Hea tunne on küll, sest õppida on nii mõnus. Kuigi diplomid ja tunnistused ei ole minu jaoks esmatähtsad (kuna mul neid nii palju juba on), siis on ikkagi hea neid saada, sest see annab tunnistust sellest, et mingi asi on taas lõpusirgeni viidud.

Kuidas edasi ... ?? Ma peaks nüüd uuest õppeaastast saama endale juhendatava (või nn mentii, moodsamalt, ahahaa!).

Mure füüsika õpetamise pärast

Värske Horisont tõi minuni Jaan Kalda artiklis "Kõige huvitavam ja kasulikum õppeaine" ühe muresõnumi.
Nimelt kirjutab autor:
"Lõpetuseks ühest muret tekitavast asjast. Tulemuste protokollist selgub, et nii põhikooli kui ka gümnaasiumi 30 parema õpilase hulgas on kummaski vaid kaks venekeelsete koolide õpilast. Veel mõned aastad tagasi vastas nende esindatus olümpiaadi laureaatide hulgas enam-vähem Eesti rahvastiku rahvuslikule koosseisule. Pole võimalik üheselt öelda, milles on põhjus - kas venekeelsete koolide õppeprogrammi muutustes, üksikute tippõpetajate väljalangemises või hoopis milleski muus. Igatahes pole põhjus eestikeelsete koolide füüsikaõppe paranemine. Seda kinnitab fakt, et tänavusel lahtisel füüsikavõistlusel oli üks ülesanne täpselt sama, mis 12 aastat tagasi Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoorus, täislahenduste protsent oli aga toonasest märksa madalam. Nii ehk teisiti, tegemist on probleemiga, mida tuleks hariduspoliitika kujundamisel hoolsalt silmas pidada."

Õpilaste motiveerimine

Eve Eisenschmidt on koostanud väga vajaliku brožüüri "Õpetaja kutse". Seal ta väidab, et distsipliiniprobleemid tunnis on eelkõige tingitud madalast õpihuvist, üle jõu käivast õpematerjalist või üksluisest meetodist. Õpilase madal enesehinnang viib õpilased kõrvaliste tegevustega tegelema.

Õppijate õpimotivatsiooni toetamine on õpetajatöö üks keerulisemaid aspekte. Soovist õppida saab alguse tee teadmiste juurde.

Uuenev ja avatud ühiskond vajab oluliselt muutunud rollipildiga ja uuenenud pädevusega õpetajat. Õpetaja tegevuse tulemuslikkuse näitajaks saab õppija areng. Õpe nõuab üha enam iga üksiku õpiolukorra hoolikat analüüsi ja õppijate motiveerimist. Selleks ta

• selgitab välja õppijate taseme,. võimed ja huvi ning arvestab nendega;
• kasutab kaasahaaravaid, õppijaid aktiveerivaid õppemeetodeid;
• julgustab õppijaid isiklikke eesmärke seadma;
• tunnustab õppijate pingutusi, et tagada eduelamus;
• suunab õppijaid ennast analüüsima, et neil kujuneks õpositiivne enesehinnang ja adekvaatne minapilt;
• annab õppijatele järjepidevalt nende arengut analüüsivat tagasisidet.
  

HORISONT - hästi mõnus lugemine

Sõitsin rongiga Tartust koju ja lugesin Horisonti. Nii hea vanaaegne tunne oli ja Verioral väljusin palju targemana. Selle aasta 3. numbrist meeldis väga intervjuu Aleksander Loitiga. Tegemist on minu koolivennaga Reaalkoolist, kes sõja keerises sattus Rootsi. Rootsis lõpetas Aleksander Loit 1950. aastal Uppsala ülikooli ning töötas aastail 1955-1981 samas õppejõuna. Aastail 1981-1993 töötas Aleksander Loit professorina Stockholmi ülikoolis ja juhatas Rootsi Riigipäeva eriotsusega Stockholmi ülikooli juurde loodud Balti uurimiskeskust.

Kärt Jänes-Kapp küsis: "Kuidas tollal Uppsalas ajalugu õpiti ja õpetati? Kas tänaseks on palju muutunud?"

Aleksander Loit vastas: "Palju on muutunud. Tollal oli väga palju loenguid, nüüd peetakse ka kursusloenguid, aga põhiraskus on seminaridel. Põhiline on ikka diskussioon ja probleemiarutus."

K.J-K: "Milline oleks Teie sõnum eesti humanitaaridele?"

A.L: "Ma ütleksin, et Eesti ajalooteaduses on toimunud suur areng positiivse poole. Üks märgatavamaid nihkeid on see, et ajalugu pole enam üksnes kirjeldav. Toonitaksin siin, et see pole muidugi olnud vaid sovetiaegne viis ajalugu kirjutada, vaid ulatub ajas kaugemale tagasi ja seda on tehtud ka teistes maades.

Kahtlemata on ajalugu vaja ka kirjeldada. Ajaloos kui aines ja kui teaduses on mitu žanri. Aga kraaditööd - doktoritöö ja magistritöö - on midagi erilist. Neis ei piisa kronoloogilisest ülevaatest, tuleb problematiseerida. Ja seda on hakatud tegema hoopis rohkem.

Paneb ka imestama, et kui 1990. aastatel huvi vähenes, siis nüüd tuleb ajaloohuvilisi järjest juurde. Kuigi ajaloolase palk pole ehk väga suur, tullakse ajalugu õppima, lisaks koolile töötavad ajaloolased ajakirjanduses, kultuurisektoris jm. See teeb rõõmu, sest tuleb ju tulevikule ka mõelda."