Hendrik Relve loeng “Eesti looduse eripära Euroopa taustal”

Keskkonnapäeva raames Räpina Aianduskoolis esines Hendrik Relve. Selle uskumatult lummava jutuvestja loengu märksõnad:

• 1500 km pikkune Balti Klint - Laadogast Ölandi saare lõpuni Rootsis.
• Alvarid ehk loopealsed on unikaalsed, sinna hakati rajama esimesi põlde, kuna see oli looduslikult lihtne. Seal on ka vanad kivikalmed.
  
• Jääaja jäänukid - hiid- ja rändrahnud - Muuga Kabelikivi (surima ümbermõõduga Euroopas) ja Ehalkivi (suurima kubatuuriga Euroopas).
• Tänu headele geoloogidele hästi kaardistatud meteoriidikraatrid: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla ja Neugrund (1,5 m sügav ja ca 6 km läbmõõt mere põhjas).
• Uskumatu elamus Matsalus lindude rände ajal.
• Puisniidud - Tedremaa Pärnu-Jaagupi kandis (Koonga Küla Selts kannab hoolt), Laelatu puisniit (76 taimeliiki 1 ruutmeetril). Puude ümber on kasvukoht ka metsataimedel.
  
• Järvselja põlismets (1 puupõlvkonna jooksul puutumatu, ca 100 aastat), ürgmets on mitme puupõlvkonna vältel inimtegevusest puutumata mets. " Ürgmetsust" tõestab sulgjas õhik Neckera pennata, sammal mis hakkab alles siis kasvama, kui 100 aasta jooksul pole inimene metsa puutunud.
• Eestis on 20% soid, üle 50% metsa. Raba oleks justkui üks terviklik elusolend, mis koosneb turbasamblast. Turbasammal kasvab iseenda peal, tal pole juurt - ühest otsast kõduneb ja tesisest otsast kasvab.
• Rabamaastik on tundrale sarnane ürgmaastik.