Sõitsin eile mööda Võru maanteed Räpinast kodupoole. Vaatasin aknast välja kui järsku käis läbi pea küsimus, et mis imelik puu see seal oli, pole enne märganudki - altpoolt niimoodi imelikult paks. Kuna tee oli tühi ja suur valge väljas, tagurdasin paarsada meetrit tagasi ja oma suureks imestuseks nägin usinat kobrast kõvasti puu kallal ametis. Ja seda kõike ca 20 meetrit maanteest Kirmsi kandis. Möödasõitvad autod ei häirinud teda sugugi.
Helistasin kohe fotohuvilisele naabrimehele, kes kiirelt kakaotassi tagant sündmuskohale kiirustas ja need teile näha olevad pildid tegi. Kahjuks käis auto uks liiga suure mürakaga kinni, nii et kallis kobras ehmatas, oma töö jättis ja teetruupi varju põgenes.
Mina ei ole kobrast enne elusana näinud ja olen väga rõõmus, et teda 15 minutit töö ajal jälgida sain. Alguses arvasin, et loom on, vaeseke, eksinud ja asjata ojast nii kauge puu langetamise ette võtnud. Loodusetundja naaber selgitas, et ta seda sugugi tammi tegemiseks ei langeta, vaid et ta sööb hoopis puu õrnemaid oksakesi, mida ta muidu kätte ei saaks.
Samuti sain selgeks, et kobras on taimetoitlane ja saarmas on see, kes sööb kalu. Kobras ehitab tamme vee piiri kaugemale nihutamiseks. See on tema turvalisuse huvides, sest maismaal on ta väga aeglane ja kohmakas käija ning langeb seal vaenlaste saagiks. Kuigi tema teravate ja tugevate hammastega mitte iga kiskja rammu katsuma ei kipu. Kui kopral vesi ojas laiemaks paisutatud on, siis on tal julgust rohkem ja sööki rohkem.
No comments:
Post a Comment