Olen juba paar kuud Õpetajate Lehe tellija ja aina rõõmsamaks muutun, et see olen. Reeded on muutnud oma tähendust: nüüd ei saa enam kunagi postkastist reedel nii mööduda, et sealt lehte ei looda leida. Jätan lehelugemise õhtul viimaseks asjaks, sest enne magama minemist on kõige paremad lugemishetked - hambad pestud, lapsed magama pandud, teki all soojas. Ja tihti muutuvad reede õhtud pikaks just see tõttu, et ei täi lehete käest panna.
Autorid on enamuses sellised, kes on ka minu jaoks paljudes küsimustes autoriteedid. Huvitav on lugeda tarkade inimeste mõtteid, isegi siis kui nad minu omadega ei ühti. Tihti olen sunnitud haarama pastaka (vanast harjumustest ikka punase), et pärlid alla joonida ja siin Teiega jagada.
KOOLIREFORM
Agu Ojasoo ei mõista kadedaid kurtmisi, et eliitkoolid "roobitsevad andekad endale" ja jätavad särades nn piirkonnakoolid kaugele maha nii riigieksamite kui ka olümpiaaditulemuste pinnal. Ta leiab, et mitte õpilane ei pea andma koolile sära, vaid kool peab olema selleks, et anda õpilasele parimad arenguvõimalused.
Seda sama väidab ka Toivo Maimets, et Eesti hariduse üheks suurimaks probleemiks on muu hulgas erineva tasemega koolid.
Aga miks on nii, et paljude aastate jooksul on lahendamata see põhiseaduslik konflikt saada ühtlaselt head haridust igas Eesti koolis!?!??
No comments:
Post a Comment