Olen saanud taas maha ühe suure teosega. Ise ma seda loomulikult ei kirjutanud, aga ka selle lugemine oli paras katsumus. Kokkuvõtteks ütlen, et Goleman veenis mind selles, et emotsioonid määravad palju, viha ja rõõmu kogus inimese elus ei ole lõplikult geenide poolt ära otsustatud ja et lastele tuleks juba maast madalast tunnetega tegelemist õpetama.
Goleman räägib palju sellisest asjast, mida ta nimetab emotsionaalseteks oskusteks. Otse loomulikult on kõiki tundeid lubatud tunda ja ega keegi ei saakski neid ära keelata, sest see lihtsalt ei õnnestuks. Oluline on see, kuidas nendele tunnetele reageeritakse ja see on juba õnneks arendatatav oskus. Vajalik on osata oma tundeid ära tunda, aga sama oluline on ka teiste tundeid tajuda ja neile reageerida. See on EMPAATIA.
Otsisin Internetist midagi emotsionaalse intelligentsuse kohta ja leidsin ühe Äripäeva raamatu, Stephen Neale, Lisa Spencer-Arnell, Liz Wilson "Emotsionaalse intelligentsuse treening". Seal oli sissejuhatuses selline lugu:
Õnnelik aednik
Charlie oli õnnetu aednik. Kogu oma elu oli ta unistanud täiuslikust lilleaiast, kuid igal aastal nägi ta taas enda ümber närtsinud lilli, koltunud muru ja lokkavat umbrohtu. Isegi loomad ja linnud hoidusid tema aiast eemale.
Masendatuna järjekordsest ebaõnnestumisest, otsustas Charlie minna jalutama oma lemmikkohta jõe äärde. Tavaliselt oli seal vaikne ja ta sai üksi mõelda oma murede üle, kuid seekord nägi ta jõe kaldal istumas tarka. Charlie ütles võõrale tere.
Tark pööras aeglaselt pead ja ütles: „Mulle tundub, et sa oled õnnetu, mu sõber. Sinu silmad on nukrad, sinu õlad on längus. Ma näen kurbust sinu näos ja sa tundud olevat väsinud.” See tabas ootamatult Charliet, kes oli oodanud lihtsat viisakust. Ta üllatus, kui täpne oli targa hinnang,
ja pidi endale tunnistama, et see kõik oli tõsi.
„Kuidas te seda teate?” küsis ta. „Te isegi ei tunne mind.”
„Et näha inimese tundeid, ei pea teda tundma,” vastas tark.
... Edasi loe juba veebist aadressilt http://www.raamatuklubi.aripaev.ee/images/toode/excerpt_b4b25b48-b33e-4fa8-9a63-68558001d3cf.pdf
No comments:
Post a Comment