Palju raagitakse hetkel Egiptusest. Sattusin kuulama CNNi tipp poliitika vaatlejate ja analuutikute Wolf Blitzeri ja Anderson Cooperi arvamusavaldust Egiptuse nuudseks endise presidendi Hosni Mubaraki paev enne lahkumist peetud kone kohta. Mubarak puudis meeltavaldavat Egiptuse rahvast talitseda lubadustega tegeleda kriisiga ja taastada hea rahulik endine olukord nende riigis. Diktaator Mubarak on troonil olnud 30 aastat ja selle ajaga on ta rahvast sedavord kaugenenud, et ei suutnud moista, et tema ise see kriis just ongi ja seetottu ei saa ta seda teps mitte lahendada ega leevendada. Rahulikult aga jarjekindlalt oma meelt avaldav Egiptuse rahvas sai mida nad nii vaga olid igatsenud - Mubarak on tanaseks troonilt lahkunud ja Egiptuse vaba ning demokraatlik areng voib taas jatkuda. Kas Rapina Aianduskooli opilased on varsti sama onnelikud? Mina ei oska sellele tana kull vastata, aga teen koik selleks, et vabanemisele kaasa aidata.
Huvitav oili lugeda sadu kommentaare, mida too artikkel lausa kutsus kirjutama. Enamus sonavotvatest opilastest noustuvad artikli sisuga, sest nad on voi on olnud samas olukorras. Igas organisatsioonis on probleeme, see on elu osa. Organisatsiooni edukus soltub paljuski sellest, kuidas osatakse nendega tegeleda ja mida neist opitakse. Mulle torkas aianduskoolis tootatud aja jooksul vaga teravalt silma see, et seal puuti probleemide lahendamise asemel neid olematuks siluda ja siis korvale lukata. "Aianduskooli direktor Heino Luiga imestas eile, miks tõstatavad õpilased probleemi, millele ta on enda arvates just lahenduse leidnud."
- see on ilmseks kinnituseks sellele, et sama olukord jatkub endises varvikuses.
Minister Lukas soovitas oma kommentaaris probleemid kooli sees ara lahendada. Kuidas aga lahendada direktoriga seonduvaid probleeme kooli sees, jaab mulle kull arusaamatuks. Artiklist saab lugeda, et opilased olid kaitunud viisakalt ja eelnevalt oma murega direktori poole poordunud. Ei ole vaja olla selgeltnagija, et moista et see neid kuhugi ei viinud. Nende probleemi tabas ilmselt sama saatus mis mind minu luhikese aga meeldejaava karjaari jooksul aianduskoolis: loendamatutele ettepanekutele ja soovitustele aina halveneva olukorra parandamise osas lihtsalt keelduti reageerimast ja ma olin sunnitud poorduma kooli noukogu poole. Mitmete tegemata toode parast ministeeriumi hetteheiteid ara teeninud kooli noukogu aga osutus olema direktoriga, ja kahjuks mitte opilastega, uhes paadis.
Oma kogemusest saan oelda, et aianduskooli opilased on opihimulised ning huvitatud oma edasisest saatusest. See sunnibki neid aeg-ajalt rumalustele vastu hakkama ja meelt avaldama. Nad on teadlikud oppekavadest ja tunnevad kaugelt ara head opetajad, kes neist hoolivad. Rapina Aianduskool on riigikool ja aianduskooli opelastel on oigus riigi kodanikena teda, kuidas seda kooli juhitakse ja oiglus kindlustundele, et kooli esmaseks funktsiooniks on neile parima hariduse ja tooeluks ettevalmistuse andmine.
Viimasel paaril aastal on aianduskooli opetaja tunnis tulistanud, opilased voidelnud nugadega ning kuritarvitanud opilaskodus alkohooli ja narkootikume, opilane on opilaskodu aknast alla kukkunud, opilaste osalemine oppetoos on juhuslik ja meeletult on pohjuseta puudumisi, kooli tootaja on seadnud opilased otsesesse murgistusohtu. Mul on lugupeetud harra ministrile ja kooli noukogu liikmetele kusimus: kuidas saab direktor jatkata oma ametipostil?
4 comments:
Lugesin Külli artiklit ja sinu arvamust blogis ja tekkis tunne nagu oleksin jälle koolipingis olnud, aga 80-ndate lõpupoole, kus valitseski tehnikumides selline hariduse õpetamise kultuur ja viisaastaku majandamise arusaam... omal nahal sai üle elatud Väimela NST-s ja tundub ,et 2011 ei ole palju süsteem muutunud ka selles koolis. Kas nüüd midagi muutub Räpina Aianduskoolis,ei tea... aga näen , et valutad südant selle süsteemi vildakusest ja oled üks neist vähestest julgetest pedagoogidest,kes julgevad ja tahavad oma arvamust nii otse öelda. Ära siis oma südamelihaste põletikku saa ja vahest ilmneb tõsiasi, et "kõverat ei saagi enam sirgeks teha". Aga alati hea meel, kui keegi julgelt seisab õige asja eest.
Aitahh, Janek, et toetust avaldasid. See on just see, mida vajan. Ja mida vajavad ka mitmed teised toeliselt head praegused aianduskooli opetajad, et vastu seista neile direktori sabarakkudele, kes ainult oma sooja tookoha parast muretsevad, koiksugi huvesid naudivad ja oma rumalusest tema toetuseks allkirju koguvad. Rapina on vaike koht ja ainult minusugune "hull" suudab oma nime all ebasoovitavaid motted avaldada. Kui oled hingega aianduse ja selle opetamise juures, siis sul lihtsalt pole muid voimalusi kui vaikselt kiruda ja ara kannatada. Kannatavad aga opilased ja Eesti aiandus tervikuna. See on lausa lubamatu, kuidas legendaarne aianduskants allakaigu teed kihutab ja ukski ametnik ministeeriumis selle parast sudant ei valuta.
Marika
Tore kuulda,et ka mõni õpetaja laste poolel on!!
Kuna ma ise maastikuehitaja, tunnen ja tean seda eriala, siis olen ka noorte poolt! Ei ole nad midagi laisad.
Inimesed kes tunnevad eriala, teavad hästi et see olenevalt töödest mitu korda raskskem kui kõplamine.
Ja lõpetajatest peavad ju saama keskastme juhi, mitte kõblaga ringijooksvad põllutöölised. Järelikult peab eriala praktika neid töid ja tegemisi sisaldama.
Kokkupuude räpinas õppinud maastikuehitajatega täitsa olemas, kahjuks on teadmised nõrgad. Õnneks need noored ise tublid olnud ja tööd tehes puudujäägid kõrvaldatud saand. Hakka või Räpinalt palka nõudma,nende praagi parandamise eest?!
Ehk paneb see,et kõik välja tuli kooli olukorra tõsidust hindama ja midagi selle parandamiseks ette võtma.
Tublid noored, et probleemi tõstatasid!!!
Ja suur kummardus õpetaja ees ,kes saab laste murest aru!!!
Oleks selliseid õpetajaid rohkem, liiguks asi kiirelt paremuse poole!
Aitahh, Marika, et arvamust avaldasid. Rapina Aianduskoolilt voiks raha tagasi nouda kull: paljud taiskasvanud, kes sinna nn "huvialaharidust" saama lahevad, hakkavad hiljem oma taluaeda korrastama voi millegi sarnasega tegelema, paljud ei lahe erialasele toole. Mulle on juba tukk aega imelik tundunud, et miks neid peaks riigi rahaga nii massiliselt koolitama. Aga kool votab neid hea meelega vastu, sest see naitab opilaste arvu pidevat kasvu. Tegelikult pohikooli baasil oppurite arv kogu aeg vaheneb ja kool ei pinguta sugugi, et neid kooli saada.
Samas on taiskasvanud (enamuses kaugoppes) palju söekamad ja teadlikumad oma oigustest ning nad ei lase endale niimoodi pahe astuda, nagu kasitluse all olevas artiklis praktikat kirjeldatakse. Kuna paevaoppe ja kaugoppe eriala opetajad on tihi erinevad, siis need, kes ainult moeparast opetaja tiitlit kannavad, juhendavad tavaliselt vaid pohikoolibaasil oppureid.
Konflikt seisneb selles, et paevaeoppurid on kogu aeg koolis ja neid voib vabalt igasugu rumalate toodega koormata. Kaugoppurid on koolis vaid igal 5/6. nadalal ja nende ajaresurss on piiratud, seega jalgivad nad vaga tahelepanelikult, et koik toovotted, mis oppekavas kirjas, saaksid labitud.
Paevaoppureid aga voib vabalt lasta kolm aastat jarjest ainult konnitee kive paigaldada, ja nende kurtmised jaavadki direktori kabineti seinte vahele.
Post a Comment