Didaktikaprintsiibid

Anti Kidroni raamatus "122 õpetamistarkust" (Mondo 1999) on need toodud järgmiselt:

TEADLIKKUSE PRINTSIIP - nõuab õppijalt õpitava ühest mõistmist, otstarbe ja mõttekuse taipamist.
ÕPITU ELLUVIIMISE PÕHIMÕTE - tähendab puhtteoreetilise teabe võimalikult kiiret katsetamist ja rakendamist tekelike probleemide uurimisel ja lahendamisel.
JADAPRINTSIIP - püstitab õpitava järjestikuse esitamise nõude.
SÜSTEMAATILISUSE PÕHIMÕTE - tähendab õppekava ja -korralduse kujundamist üheks tegusaks süsteemiks.
AKTIIVSUSE PRINTSIIP - nõuab õppijates ärksuse, omaalgatuse ja toimekuse kujundamist.
EAKOHASUSE PÕHIMÕTE - eeldab õpetamise sisu ja meetodite vastavusse viimist õpilaste eakohaliste iseärasustega.
KONSENTREERIMISPRINTSIIP - nõuab õppimise keskendamist teatud õppeainele, põhiprobleemile või teemale.
PUHKEPAUSIDE PIDAMISE PÕHIMÕTE - nõuab õppetunnis sageli värskendavate puhkepauside pidamist, et saavutada korralik lõdvestus ja värske meeleseisund.
INDIVIDUAALSUSE PRINTSIIP - nõuab õppurite eripära arvestamist koolitamisel.
JÕUKOHASUSE PÕHIMÕTE - soovitab õpitava kujundada õppija arengutasemele, teadmiste- ja kogemusvarule vastavaks.
NÄITLIKKUSE PRINTSIIP - nõuab õpitava esitamist kujundlikult (puust ette ja punaseks).
LIHTSAMALT KEERUKALE ÜLEMINEKU PÕHIMÕTE - tähendab õppuse järkjargulist raskemaks ja keerulisemaks minekut.
JÄRJEPIDEVUSE PÕHIMÕTE - selle abil tagatakse pideva juurdeõppimise ja kordamisega inimeste jätkuv õpivalmidus.
ÜLEÕPPIMISE PRINTSIIP - ehk teadmiste püsivuse tagamise põhimõte tähendab õppimise suunamist õpitud nähtustest arusaamiselt nende sügavama mõistmiseni ja õpitu pikemaks ajaks mällu talletamiseni.
TEADMISTE JA KOGEMUSTE ÜHENDAMISE PRINTSIIP - sellega arvestamine seisneb abstraktseile ja teoreetilistele teadmistele kogemusliku vaste leidmises ning juhuslikult kujunenud ja süsteemitu individuaalsete kogemuste varu lahtimõtestamises ja süstematiseerimises.

Õpetajad, palun rakendage neid otstarbekaid ja häid tagajärgi andvaid õpetamispraktika aspekte.

Anti Kirdon "122 õpetamistarkust"

Otsustasin selles uues rubriigis "Lugemispäevik" hakata märkmeid tegema (enda ja teiste jaoks) raamatutest, mis on köitnud minu tähelepanu.

Pole õpetajat, kellest ei saaks veelgi paremat õpetajat, kui ta ise sama hoogsalt õppimisega tegeleb kui ta õpilased. Siit ka minu lootus ärgitada ja õhutada oma kolleege õppima ja muutuma.

Õppimine jääb nii mõnelegi just seetõttu vähe viljakaks, et tarka teejuhti pole käepärast. Kidroni raamat otsib vastust sellele, kuidas õpetamine tõhusamaks ja hõlpsamaks muuta. (Ülo Vooglaid)

Edasipidi on toodud tsitaadid Kirdoni raamatust. Minu kommentaarid on märgistatud (KJ:...).

• Õpetamisest olulisem on olulise õpetamine
• Kes ma olen? Õpetajal pole tarvis kogu aeg olla Ilmeksimatu positsioonis. Vahel võib õpetaja olla Mõistvaks Kaaslaseks, Mängusõbraks, Õpilaseks. Samal kombel saab loengupidaja rolli täiendada rühmatöö korraldaja, toetaja, julgustaja või kogemuste vahetaja osaga.
• Õpetamisel on edu loota vaid nendest sihtidest ja eesmärkidest juhindudes, mida õppijadki tunnistavad ja tähtsaks peavad ning mille saavutamise nimel on nad nõus jõudu pingutama. Eesmärkide seadmine eeldab tahtekindlat tegutsemist.
• Ruumi ümberkujundamise võib võtta sihiteadlikult appi sääraseks manuaalseks tegevuseks, mis võimaldab pingest vabastavat kehalist liikumist ning arendab õpilaste koostööd.
• Õppimine on pingeline protsess, mis sunnib tähelepanu teritama, pikema aja vältel keskenuma, tüdimuse ja väsimusega võitlema. Tekkiva stressi leevendamisel on tähtis osa õpetaja emotsionaalsel toetusel ja julgustaval sõnal.
• Õppijate individuaalseid iseärasusi tuleb arvestada. Mõni väsib sirge seljaga istumisest, erksuse tagamiseks tuleb lasta õpilastel vabamalt käituda ja ennast liigutada. Paljud noored tunnevad ennast heledast valgusest häirituna, vanemas eas õppijad hakkavad üha enam heledat vagust nõudma. Nii mõnigi õppur keskendub paremini sobva taustamuusika saatel. Samuti suudavad mõned inimesed märksa kauem keskenduda kui nad midagi joovad (KJ: koolitaja Viigi Viil soovitas haridusliku kinesioloogia koolitusel õppimise ajal pidevalt vett lonksata, sest see taastab ja turgutab neuroloogilisi sidemeid ja elektrilisi impulsse. Elektrolüüdis on vaja vett).
• Hindamine võimaldab õpetajal oma pedagoogitöö tulemuslikkuse üle otsustada.
• 
  

Võhandu maraton

Oli see vast üks paadisõit!

Mu klassiõde Erika teavitas mind sellest sündmusest. Esialgu ei osanud midagi arvata, aga kui ma Internetist otsides aru sain, et see on paadimaraton, siis tekkis asja vastu huvi. Kuna koolitöö ja aianduse vahel on vahest päris kasulik aeg maha võtta, siis otsustasimegi poja Janekiga seda hullust vaatama minna.


Teadsin, et Leevakul pakutakse võistlejatele süüa. See tundus olevat paras koht võistluse vaatamiseks. Perekond Joonaste süst nr 93 pidi sinna jõudma orienteeruvalt 11, st et 40 km peale olid nad endale aega andnud 4 tundi, sest start oli Tamula järvelt kell 7 hommikul.

Jõudime kohale ja kahjuks jõudis meil ka külm hakata enne kui saabus meie kallis paatkond kooseisus Erika ja Eero. Ilm oli laupäeval, 18. aprillil parajalt külm. Kui me veel hommikusööki sõime, siis sadas akna taga vahelduva eduga vihma, rahet ja lund, kraadiklaas näitas vaid 3 kraadi sooja. Mul hakkas soojas toas (saunas tegelikult) istudes paadisõitjatest päris hale. Aga eks need sportlased olegi pisut imelikud ja kindlasti isemoodi rahvas.

No nii, Leevakul oli ilus olla ja oodata, ca 11:30 saabus süst 93. Soe supp keres ja piss väljas, võisid nad jätkata oma katsumust. Nüüd pidi hakkama kõige raskem ja vaatajatele huvitavam osa - kärestikud. Viira ja Süvahavva jne, uh, õudne!

Meil oli vaja korraks Võrus käia ja siis võisime taas rahulikult sõitjaid jälitada, sest mis seal salata, sportlik hasart oli ka meid haaranud ja me pidime seda kõike oma silmaga nägema. Pisut enne kella 2 jõudsime Süvahavva veski juurde ja seal võiseime oma silmaga jälgida kuidas paadid järjest siuh-sauh veskitammist alla lasid. Kaldalt oli seda äärmiselt põnev jälgida. Ei oska öelda, kas sama mõnu tundsid ka need, kes selles vetemöllus paadiga ümber käisid. Ja neid oli ikka palju. Üks kummipaat sõideti päris ribadeks. Süstadel oli kergem, sest põll võttis suurema ve kinni. Kanuud pidid aga kõik ikka kalda pealt läbi käima ja vee kanuust välja valama.

Olime Võrus liiga kaua mökutanud ja süst 93 oli sela enne meid läbi tuhisenud. Järgmisena läksime Reo silla alla Põlva-Värska maantee peal. Ilm oli soojenenud ja mõnus oli seal jõe ääres luhal soojal murumättal lebotada ning sõudjaid ja aerutajaid vaadata ning nii mõnegagi paar sõna nalja visata. Meel oli kõigil ülev. Aga süst 93 oli kadunud????

Sõitsime autoga Pääsnasse, seal teeb Võhandu toreda täieliku S-kujulise kurvi. Kuna kohalikud on piraka palgi üle jõe vedanud, siis pidid kõik võistlejad paadid üle S viimase pauna vedama ja said jalgu sirutada. Ka seal sai võistlejate ja kaasaelajatega lobisetud, aga süst 93 jäi kadunuks. Siis ma taipasin helistada ja Eero ütles, et nad on kohe varsti Ruusal. Kihutasime sinna, aga ei midagi. Telefonist öeldi, et nad on juba Leevakult läbi, näeme Räpinas. Oh seda vale arvestust, nii kaua olime valede kohtade peal jokutanud.

Räpinasse me aga veel ei läinud. Jaama-Rahumäe teel on ka Võhandu jõe sild ja seal all passides me nägime jälle oma kalleid aerutajaid. Nii Erika kui ka Eero olid heas tujus ja nende süst läks vaatamata läbitud 80 km sujuvalt ja mõnuga.

Räpina Paberivabriku tammi juures pidi paadid taas käsitsi üle tammi vedama. Kuna oli juba päris hilja, kell võis olla vast 7, siis hakkas minema ka viluks. Võistlejad saabusid, aga vastutuul oli võtnud nende võhma ja näost võis välja lugeda pisukest väsimust. Jäänud oli veel vaid 9 km.

Finish oli Võõpsus, enne Lämmijärve ohtlikke laineid. Ootasime seal ja külmetasime. Võidukas süst 93 ja kangelased Erika ja Eero jõudsid finishisse umbes 70-ndatena. Fantastika! Oli vahva päev!

Viitamiskursus-7: õpiobjektid allikmaterjalina e-õppes

Kodused ülesanded:

1. Leia õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile.
2. Otsi õpiobjektide repositooriumidest oma valdkonna õpiobjekte vastavalt litsentsile. Kuidas jagunevad leitud õpiobjektid erinevate sisulitsentside vahel?
3. Kirjuta oma ajaveebi sissekanne, kus esitad ülesannete lahendused.

Tuntumad repositooriumid ja referatooriumid (Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes by Hans Põldoja 13.10.2008)

• MERLOT (http://www.merlot.org/) on üks maailma juhtivaid referatooriume, mida on arendatud alates 1997. aastast. Projekti juhib California State University ning aastate jooksul on kogutud enam kui 20000 õppematerjali metaandmed. Enamik õppematerjalidest on inglise keeles ning mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
• OERCommons (http://www.oercommons.org/) on referatooriumi põhimõttel töötav avatud õppematerjalide kogu, mis sisaldab õppematerjale erinevatest avatud õppematerjalide kogudest. Muuhulgas on seal ka üle 200 eestikeelse õppematerjali metaandmed.
• MELT (http://www.melt-project.eu) on üle-euroopaline üldhariduskoolide õppematerjalide referatoorium, mis sisaldab hetkel üle 22 000 õppematerjali erinevatest Euroopa maadest. Oluline osa MELT kaudu leitavaid õpiobjekte on avaldatud Creative Commons litsentsiga.
  
• Connexions (http://cnx.org/) on üks juhtivaid avatud õppematerjalide repositooriume, mis sisaldab ka veebipõhiseid vahendeid õppematerjalide loomiseks. Iga soovija saab Connexions süsteemiga liituda ning oma õppematerjalid seal avaldada. Projektiga alustati 1999. aastal ning praeguseks on seal üle 7000 õppematerjali.
  

• Ariadne (http://ariadne.cs.kuleuven.be/) oli üks esimesi suuremaid õpiobjektide repositooriume Euroopas. Sealsed õppematerjalid on enamuses kõrghariduses kasutamiseks.

Vastused:
Olles tutvunud lugemismaterjaliga ja väljapakutud nimekirjaga, tundus kõige ahvatlevam Connexions. Asungi seda nüüd uurima ...

1. Lõin Connexions'is endale konto, sest seal lubati nende enda vahenditega lahkesti õpiobjekte koostada. See oli lihtne nagu ikka. Samuti on nende lehel mõningad abimaterjale, mida on algajal kasulik lugeda.
2. Hakkasin objekte otsima. Esmalt tutvusin soomekeelste materjalidega (kuna seda hetkel oma koolis õpetan), aga see valmistas pettumuse, sest olemas on vaid 4 moodulit. Ja nendesti üks meie enda Hans Põldoja tehtud.
3. Järgmine otsingusõna oli aiandus, sest see on huvipakkuv valdkond mu töökoha tõttu. Taas kord pettumus, sest vastuseid tuli väga palju, aga midagi kasutatavat küll ei leidnud.
4. Nüüd lähen oma armastuse matemaatika juuurde ja otsin objekte, mis kuuluvad valdkonda mathematics-logic-statistics. Ühe leidsin kohe eestikeelsete alt teise matemaatika alt:

• Vaiknemets, Ott A* algoritm. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m18032/1.2/
• Cox, Steven Nerve Fibers and the Strang Quartet. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m10145/latest/

Nüüd avasin OER Commons'i avalehe (OER on muide lühend esitähtedest: Open Educational Resources) ja proovin sellest leida midagi sihipärasemat. Connexions'ist kahjuks ei õnnestunud leida midagi sellist, mida väga oleks tahtnud, pidi leppima aseainetega.
OERCommonsist leidsin fantastilise eestikeelse loodushelide õpiobejekti http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses, mis viib www.loodusheli.ee kodulehele:

• Kõrv loodusesse - loodushelid ja helid looduses. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses

Järgmine hea saak on viit lehele http://bio.edu.ee/taimed/, kus asub järgnev õpiobjekt:

• Eesti taimed. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/eesti-taimed

Kui nüüd vastata viimasele küsimusele sisulitsentside jaotuse kohta, siis peab väitma, et minupoolt uuritud kaks repositooriumi ei paku objektide otsingut litsentside järgi. Pakuvad nad valdavalt Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works või Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share ALike.

Viitamiskursus-6: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

KODUSED ÜLESANDED:

Kasutades tasuta teenuseid, näiteks Google Scholar ja CiteSeerX leida viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2008. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid veebipõhise õpitulemuste testimise teemal (computer-assisted assessment). Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest. Lisaks määrake iga artikli kategooria Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS publikatsioonide klassifikatsiooni kohaselt.

• Hakkasin kõigepealt Google Scholari kaudu otsima artikleid õppekava arendamise kohta (otsingusõnadeks curriculum development). See on valdkond, mis mind hetkel väga huvitab. Kuna mul puudub kogemus õppekava mõnes teises koolis arendada, siis on mul raske anda objektiivset hinnanud. Meie koolis edeneb see küll väga vaevaliselt.
• Otsingumootor pakub erinevaid variante külluses. Need on siiski enamuses kõik raamatud. Mõned artiklid, mis on silma torganud, on kahjuks väga vanad. Jätkan otsinuid ...
• No nii, jõudsiin lõpuks marjamaale. Õnnestus jälile saada ajakirjale, millel nimeks Journal of Curriculum Studies ja sealt leian ilmselt endale meelepäraseid artikleid piisavalt. Hakkan neid nüüd viitama, ikka APA stiilis (selles aitab mind suur abimees CiteULike):

1. Linn, R. (2008). Methodological issues in achieving school accountability. Journal of Curriculum Studies, 40(6):699-711.

2. Athanases, S., Abrams, J., Jack, G., Johnson, V., Kwock, S., Mccurdy, J., Riley, S., and Totaro, S. (2008). Curriculum for mentor development: problems and promise in the work of new teacher induction leaders. Journal of Curriculum Studies, 40(6):743-770.

(See viimane artikkel on muideks äärmiselt huvipakkuv, sest ühendab endas kolm märksõna, millega olen hiljuti kokku puutunud või puutun veelgi. Need on õppekava arendus, Action Research ja mentorlus.)

Vahepeal avastasin, et http://www.informaworld.com , kust ma leidsin vaadeldava ajakirja, pakub ka ise viite koostamise teenust. Seega, järgnevad viited on koostatud selle vahendiga, ikka APA stiilis:

3. Slattery, Patrick, Krasny, Karen A. & O’Malley, Michael Patrick (2007). Hermeneutics, aesthetics, and the quest for answerability: a dialogic possibility for reconceptualizing the interpretive process in curriculum studies. Journal of Curriculum Studies, 39 (5), 537-558. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600911039

4. Jaros, Milan & Deakin-Crick, Ruth (2007). Personalized learning for the post-mechanical age. Journal of Curriculum Studies, 39 (4), 423-440. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600988136

5. Ritchie, Stephen M., Tobin, Kenneth, Roth, Wolff-Michael & Carambo, Cristobal (2007). Transforming an academy through the enactment of collective curriculum leadership. Journal of Curriculum Studies, 39 (2), 151-175. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600914850

Vastuseks viimasele koduse ülesande osale: vaadeldavad artiklid on kõik ETISe järgi klassifitseeritavad kui 1.1. artiklid, mis on kajastatud ISI Web of Science andmebaasis. Seda tean, sest ISI Web of Knowledge'i lehelt sain otsida abil "nimekirja" kuuluvaid ajakirju ja minu uuritav Journal of Curriculum Studies oli seal.

Viitamiskursus-5: allikakriitika ja autoriõigused

Kodused ülesanded:

• Allikakriitilise lähenemise juures on teie ülesandeks tuua oma blogis välja mõni olukord, kus te ise olete allika õigsuse hindamisel eksinud.

Ilmselt olen mina selles vallas veel väga algaja, aga mul ei meenu ühtegi olukorda, kus mul oleks tekkinud vaadeldav probleem - nimelt, et olekisn allika õigsuse hindamisel eksinud. See on ilmselt nii kahel põhjusel: olen õpetajana küllalt värske, õpetamiskogemust kokku vaid 3 aastat. Teiseks, ma ei võta massiliselt sõna avalikkuses ega koosta hetkel ka mingeid materjale. Seega ei tarvita allikaid ega viita nendele palju.

• Autoriõiguste kohta on see nädal väga praktiline ülesanne. Meie lugemismaterjalid selgitavad, mis kasu on õpetajal avatud sisulitsentsidest. Kõik te olete kindlasti koostanud erinevatel teemadel õppematerjale. Teie ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures. Lisage oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võite ise valida, näiteks APA). Samuti märkige, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksite oma õppematerjali avaldama.

Parimad kohad avatud sisulitsentsiga fotode leidmiseks on Wikimedia Commons ja Flickr. Viimase puhul tasub tähele panna, et ainult väike osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on avatud sisulitsentsiga. Samuti muudab mõlema keskkonna puhul viitamise keerulisemaks see, et autorid kasutavad sageli varjunime.

• Mina koostan hetkel oma soome keele kursusele toeks e-kursust (vt https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1637) ja lihavõtte teema juurde otsisin sobivat pilti. Leidsingi selle Wikimedia Commons'ist, siin see on - pühademuna. See illustratsioon on avaldatud järgmise litsentsiga:"Permission is granted to copy, distribute and/or modify this document under the terms of the GNU Free Documentation License, Version 1.2 or any later version published by the Free Software Foundation; with no Invariant Sections, no Front-Cover Texts, and no Back-Cover Texts."

• Viide APA stiilis on järgmine:

Dixi, Drapanka (polish easter eggs). Wikimedia Commons, Retrieved March 10, 2009, from http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b0/Drapanka001.jpg

Vastlapäev - Vabariigi aastapäev - Madisepäev

Küll oli tore teisipäev.

See oli kohe nii vahva, et sundis mind uut sissekannet tegema. Esiteks, mul oli õde külas ja lastel muidugi sellest oi-oi kui rõõmus meel. Siis oli ju veel ka vaba päev ja esmaspäev oli üldse poolik päev ... igast väiksest asjast nii palju rõõmu.

Naabriperega, Piiridega Männisalust, oli kokkulepe, et lähme hommikupoolikul Väino tiigile uisutama. Piiri Helen on selline usin suhetehoidja, kes ikka vahest helistab ja meid välja ajab. Mõeldud, tehtud, uisud ja suusad ja kelgud autosse, Piret ja Josh ja lapsed autosse ja jääle.

Minu eelmisel õhtul tehtud Chili con Carne oli autosse jahtuma tõstetud ja seetõttu tuli koos meiega väljasõidule. Ja see osutus üheks vägevaks roaks, mis toitis mitu peret pärast tõsist tundidepikkust rahmimist jääl. Retsept osutus pärast väga popiks ja pole imestada, kui ka Piiride pool seda mõnel õhtul sel nädalal pakutakse.

Aga päeva nael oli see, et ma ei olnud oma meest uiskudega jääl eluski näinud ja täna nägin. Ainult kuulnud olin, et ta nooruses jäähokis kõva käsi olla olnud. Mina panin kohe tritsud alla ja asusin keerutama, tema millegipärast võttis hoogu. Ja kui siis lõpuks pani, siis kõik vahtisid ammuli sui - tema hoog ja elegants ja vaba olek uiskudel oli äärmiselt nauditav.

Me tegime ka võiduuisutamist ja pikima liu kelgutamist. Samuti jäätantsu. Küll oli tore!