Õpiobjektide repod, osa 4

Küsimus: Milline on temaatika, millega sa igapäevaselt tegeled? Kuidas süstematiseerida selle valdkonna informatsiooni? Kuidas on mõistlik loodud süsteemi visualiseerida? Kirjelda lühidalt milline klassifitseerimise ja visualiseerimise meetod sobib kõige paremini sinu info süstematiseerimiseks ning esitamiseks. Kui võimalik, siis illustreeri oma kirjeldust staatiliste või interaktiivsust võimaldavate illustratsioonidega.

Paljud kursuslased on valinud temaatikaks haridustehnoloogia ... selge see, haridustehnoloog sellega ju tegelebki. Et õppejõul ei läheks väga üksluiseks, siis ma võtan temaatikaks hoopis aianduse. See on lai valdkond ja ma süstematiseerin seda oma nägemust mööda (mis ei pruugi ju kattuda mõne teise nägemusega), arvestades pisut meie koolis hetkel pakutavaid erialasid ja ka võimalikke tuleviku erialasid.
Kõigepealt väike ekskurss teooriasse. Materjalide süstematiseerimise eesmärgil loodud hierarhilisi ja jäiku liigendusi nimetatakse taksonoomiateks. Alternatiivse meetodina on olemas tavakasutajate poolt loodav klassifikatsioon – folksonoomia.

Õpetaja Martin Sillaotsa materjalidest loen, et erinevaid võimalusi folksonoomiate ja taksonoomiate atraktiivsemaks esitamiseks kirjeldab ajakirjas A&A avaldatud artikkel. Repositooriumide arengu uus trend on muutuda andmebaasis stiilis üles ehitatud infosüsteemidest intuitiivselt kasutatavateks visuaalselt atratiivseteks keskkondadeks.

Vaatame, missuguseks muutub meie maastikuehituse õppekava, kui see märksõnapilvena esitada:Väga imelik, ma oleksin küll oodanud enam eriala terminoloogiat. Aga võta näpust - õppekava on ikka oskamise ja tundmise peale üles ehitatud.

Nüüd siis pisut aianduse klassifitseerimisest:

• aiasaaduste tootmine
• puukoolimajandus
  
• maastikuehitus
• floristika
  
• aiasaaduste töötlemine

Nende valdkondade edasiseks detailseks kirjeldamiseks sobib minu meelest kõige paremini puu mõningase mööndusega alamate harude osalise seotuse kohta või siis mõistekaart, kus osad lõppharud on seotud:

Õpiobjektide repod, osa 3

Avalda repositooriumis üks õppematerjal. Repositooriumiks võib olla näiteks Koolielu2, LeMill või mõni sinu poolt leitud keskkond. Tähtis on see, et keskkond võimaldaks sisestada metaandmeid, sest lihtsalt faili üleslaadimisest ei piisa.

Avaldasin Tarmo Evestuse koostatud materjali Eesti kaladest, mille leiab siit. http://www.koolielu.ee/pg/waramu/view/1-b2568006b31f56a2e7f643468c1fa2357ad605f9

Kommenteeri lühidalt, millised keskkonna poolt küsitud metaandmed olid sinu meelest vajalikud, mis üleliigsed ja mis on sinu arvates puudu. Võrrelge oma vajadusi IMS LOM (Instructional Management Systems Learning Object Metadata) või LRE LOM (Learning Resource Exchange Learning Object Metadata) spetsifikatsioonidega. Hinnake, millised teie jaoks olulised andmed (andmeväljad, fikseeritud sõnavara) on olemas, millised puuduvad.

Koolielu küsis minu käest õppematerjali sisestamisel minu meelest asjalikke metaandmeid: pealkiri, kirjeldus, võtmesõnad, õpilugu, keel, õppematerjali tüüp, autor, link, litsents, aine, vanuse alam- ja ülempiir, kas sobib õpilasele? jah/ei. Täitmata neist jäi mul õpilugu, sest kuna ma pole autor ega ka selle materjali järgi õpetanud, siis ei osanud esialgu sinna midagi panna. Hiljem küsisin autori käest ja temalt sain järgneva kirjelduse: "Antud õppematerjal on põhiliselt mõeldud loengu näitlikustava materjalina. Kuid oluline on ka praktilistes labori tundides abimaterjalina õpilastele (nt kahe kala perekonna sigimise võrdlemisel) ja kalade määramise õppimisel."

Samuti oli hea Koolielusse metaandmete sisestamisel see, et ta laskis valida mitu tüüpi, et kirjeldada seda õppematerjali.

Ülesande teine osa tundus algul keeruline, sest lühendid iseenesest ajasid pisukese judina peale, kuna ei tähendanud minu jaoks midagi. Seda ma tean, mida tähendavad metaandmed. Metaandmed on lisaandmed mingi esialgse andmehulga, näiteks õpiobjekti kohta, mis neid algseid andmeid kirjeldavad. Sellest teise taseme andmete kihist tuleb sõna meta: algsed e esimese taseme andmed kirjeldavad olukorda ennast, teise taseme andmed kirjeldavad algseid andmeid. Lihtne, eks ...

Aga nüüd läheb pisut keerulisemaks ...
Kursuse õpetajat Martin Sillaots kirjutab oma materjalides , et IMS on teinud kõik oma spetsifikatsioonid väga põhjalikul moel kõikidele huvilistele interneti vahendusel kättesaadavaks. Kuna IMS LOM on siiski vaid raamistik metaandmete kirjeldamiseks ja LRE (Learning Resource Exchange) keskkonna jaoks loodud LOM edasiarendus (Application Profile) pakub konkreetsemaid kasutusjuhendeid, siis uuringi pisut viimast keskkonda.

Kohe torkab silma, et osade väljade jaoks on kasutatav vaid fikseeritud sõnavara. See on minu meelest igati positiivne, sest just need "lõputud" väiksed erinevused otsingusõnade ja võtmesõnade vahel ei ole minu kogemuse põhjal andnud otsingule soovitud tulemust.

Võrreldes Koolielu metaandmete välju LRE LOM kohustuslike ja soovituslike väljadega märkan, et need on praktiliselt identsed.

Õpiobjektide repod, osa 2

Tere!
Sel korral pidin tutvuma portaalidega (nt Koolielu, LeMill, LRE), mille üheks osaks on õpiobjektide repositoorium. Katsetasin õppematerjalide otsimist. Koostasin huvitavamatest materjalidest kogumikud.

Minu kogumikke näeb http://www.koolielu.ee/pg/waramu/collections/kyllikoppo

Selle ülesande sooritamisel süvenesin soome keele õppematerjalide otsimisele. Kuna elu on võtnud hetkel huvitavad pöörded, siis õpetan hetkel matemaatika asemel hoopis soome keele ja projektide kirjutamise kursusi.

Ma olen eelnevalt mitmel korral põgusalt tutvunud LeMilliga ja alati millegi pärast saanud sama emotsiooni osaliseks. Nimelt, materjale leidub igal pool, aga LeMill on huvitav selle poolest, et seal on valdkonnad MEETODID ja VAHENDID. Sinna ma alati satun ja siis imestan, et enamus neist meetoditest on kas poolikud, ealselt sobimatud või võõrkeeles. Ja ikka ja jälle nii ... Seega jätsin ma LeMilli sel korral torkimata ja asusin uudistama uut Koolielu2 portaali.

See meeldis mulle kohe väga. Soome keele materjale oli lihtne otsida, enamus neist vastas minu nõudmistele ja vajadusele ning seetõttu läheb osa neist kohe käiku. Et mul oleks endal kergem hiljem orienteeruda, koostasin koheselt kolm kogumikku. Materjale on kogumikkudes lihtne ümberpaigutada, kui peaks see tahmine hiljem tekkima. Samuti on uusi kogumikke lihtne luua.

Otsides endale asju, leidsin ka teisi vahvaid õppematerjale, millest kohe teisi oma kooli õpetajaid teavitasin.

Lähen ja uurin nüüd LRE'd, et homseks ka sellega kursis olla.
Tervisi,

Õpiobjektide repod, osa 1

Mul hakkas uus e-kursus, Martin Sillaots Tallinna Ülikoolist tutvustab õpiobjektide repositooriume ja õpetab neid kasutama.

Ülesanne1: Postitage käesolevale aruteluteemale kommentaar, kus tutvustate lühidalt oma huvi repositooriumide kursuse vastu ning püstitate enesele eesmärgi, mida soovite täita kursuse jooksul.

Vastus: Ma olen repositooriumidest õppematerjale otsinud, aga tulemused pole mulle sugugi rahuldust pakkunud. Mul on jäänud tunne, et seal on kahtlase väärtusega asjad, mida keegi on oma väga kitsa tarbe rahuldamiseks koostanud. Siiski olen leidnud ka mõningaid vahvaid asju, aga need pole hetkel olnud nendel teemadel, mida mul oli vaja leida.

Hans Põldoja tutvustas oma viitamiskursuses 4-5 repositooriumi, ma tegin neist oma kooli õpetajatele väikse ülevaate siin http://husamu.havike.eenet.ee/wordpress/?p=109

e-VÕTI projekti raames koostatud e-materjale leidsin e-Õppe Arenduskeskuse uuest repositooriumist ja olen mõnda ka juba oma õppetöös kasutanud. Näiteks, arvutialgõpetuse materjale.

Minu eesmärk selle kursuse läbimisel on, et ma õpin repositooriumitest vajalikke õppematerjale otsima ja leidma.

Kuidas saada endale hea tuju kui meel on kurb?

Ilmselt on neid võimalusi rohkem kui üks. Mina sattusin vaatama üht videot http://www.youtube.com/watch?v=AmY3A_BzBWk , ja see mitte ainult ei pannud mind vähemalt kolmel korral turtsatama ja ühe korral valjuhäälselt naerma, vaid muutis ka minu suhtumist kultuskokka Jamie Oliveri. Ta on ikka tõsiselt andekas!

Söögitegemine on tõeliselt vahva tegevus. Seetõttu soovin fännidele palju sööjaid, sest see on üks eeltingimus, et söök õnnestuks.

MS SilverLight veebidisaini 3. osa

Tänane hommik hakkas peale MicroSofti tutvustusega Andres Sirel MS Eestist (http://blogs.msdn.com/evangelism, andres.sirel@microsoft.com). MS Live Mesh ja PhotoSynth on põnevad veebipõhised vabavarad, mida tasub koolis katsetada.
MS haridusprogrammid:

• DreamSpark - aitab teostada õpilaste unistusi, annab tasuta õpilastele MS tarkvara. Õppuril peab olema ISIC kaart või liituvad koolid tervikuna ja selle teeb üks õpetaja;
• msdn Academic Alliance - annab koolile uusima MS tehnoloogia. Designer AA on mõeldud õppetoolidele, mis õpetavad kujundamist, illustreerimist jne. Veebistuudiumi kursuslased saavad $399 maksva programmi tasuta.
  • mugav veebipõine tarkvara jagamine (ELMS);
  • tarkvara tohib installida Veebistuudiumi kursusel kasutamisel kasutatavasse arvutiklassi;
  • tarkvara võib kasutada ainult mittekommertslikel eesmärkidel;
  • tarkvara ei ole lubatud kasutada IT infrastruktuuris;
  • ei ole mõeldud ilma OP süst arvutite installimiseks;
  • õpilased ei pea tarvara kooli lõpetamisel maha installima
• Tooted selles programmis:
  • MS Expression
  • Windows 7 - install käivitub mälupulgalt või CD'lt
  • MS Visual Studio - Team System: mõeldud nendele, kes hakkavad koodi kirjutama;
  • MS Office Project - projektide haldamiseks
  • MS Office Visio - visuliseerimiseks, modelleerimiseks, graafikud, joonised
  • Windows Server
  • MS SQL Server

Kuidas toimub tarkvara allalaadimine? Vaata msdn62.e-academy.com ja logi sisse.

Kõigile Eesti õpilastele on mõeldud http://www.dreamspark.com/, lahtris saab kool ennast registreerida.

Designer AA liikmeks registreerib MS Eesti ja saadab info kooli. Kooli admin täidab veebipõhise vormi ELMS süsteemi aktiveerimiseks. ELMS on valmis 5 päeva jooksul.

MS Student Partners - Eesti on neid 9 tudengit, kes õpivad ülikoolis disaini või IT erialadel. Vt http://www.student-partners.com/. Kooli võib partner tudengeid külla kutsuda, et nad tutvustaksid mõnda põnevat tehnoloogiat. Meie lektorid Jaana ja Ilja on ka ühed nendest.

Matching-up on õpilaste (16+) võistlus IT vallas (http://www.imaginecup.com/). 2010 aasta finaal toimub Poolas.

Faculty Connection (http://www.facultyconnection.com/) on õppejõudude platvork, kust võib leida ka õppekavu.

Vaata ka aktiivgruppi http://www.mug.ee/, MS User Group eesti lehekülg.

Haridustehnoloogid rokivad täiega Mustamäe mändide vahel

e-Õppe Arenduskeskus on taas endast parima andnud ja kõik Eesti ülikoolide ja kutsekoolide haridustehnoloogid kokku kutsunud, et neid harida. Selle suvekooli teemaks on Web 2.0 ja õppejõud on kutsutud Belgia Leuveni Ülikoolist.


Esmaspäev, 10. august oli suht teoreetiline, aga täna, teisipäeval, läks lahti tõeline möll. Meid jaotati nelja rühma, kõigile anti sama ülesanne: luua veebi suhtluskommuun, mis koondaks kogu olemasoleva ja uue loomingu kastutades enamasti Web 2.0 vahendeid.

Näidati olemasolevaid näiteid ja tutvustati ka pisut võimalikke veebipõhiseid vahendeid, näiteks ning.com, groupsite.com, miks mitte ka netvibes või muu. Ise võis valida ja lasti olla nii loominguline kui sooviti.

Meie rühm, mille me kohe tabavalt Pinus Team'iks nimetasime, otsustas suunduda Mustamäe männimetsa loomingulisele jahile ja hakata orininaal audiot ja vieot salvestama. Töö käigus muutus ind suureks ja tulemus oli ka super lahe. Algust saab vaadata http://www.youtube.com/watch?v=WtHXD-J6CV8 ja picasaweb.google.com/sirle.budris/pinusteam.

Jätkuks saab tutvuda tõelise šedrööviga võrgustiku töö põhimõtetest: http://www.youtube.com/watch?v=s8b_XTaPS_Y

Mõningaid märksõnu koolituselt:
Xtranormal.com

• ning.com
• Elluminate (virtual classroom)
• http://www.twitvid.com/
• mindmeister (koostöös ajurünnak)

Peter Senge "Õppiv kool", osa 4 - ja muu elu

Kogu aeg toimub põnevaid ja vahvaid asju. Kuna ei raatsinud Tallinna sõita, et osaleda e-Õppe Arenduskeskuse korraldatud autoriõigustealasel seminari, siis vatasin ettekandeid eile oma arvuti tagant. Oligi tegelikult mõnusam, vaata ka: http://wiki.e-uni.ee/vorgustikud/doku.php?id=21._mai_2009. Tegin oma kooli rahvale sellest ka väikse kokkuvõtte, selle leiab siit: http://husamu.havike.eenet.ee/wordpress/?p=84
Nii palju on lahedaid inimesi, see on nii tore ...
Sain haisu ninna REKKi korraldatavast sisehindamise nõustamise nõunike tasuta koolitusest, ma tahan ka minna, vaata: http://www.ekk.edu.ee/programmid/programm-oppe-kvaliteedi-parendamine-oppeasutustes/sisehindamise-koolitused/nounike-koolitus
No ja siis loen ikka tasapisi Senge raamatut ja ei jõua ära imestada, kui palju tarkust sealt leida võib. Otsustage ise:

• Industriaalajastu kool on oma aja äraelanud - demograafilised tingimused on muutunud (mõlemad vanemad käivad tööl), pere- ja kogukonnamudelid on teisenenud (pole kodus ootavaid vanavanemaid, kes koolist tulevaid lapsi tervitaksid). Koolidel tuleb üle võtta ka lastehoiu roll ja vestlused vanematega keskenduvad sageli vanemate stressi leevendamisele mitte laste akadeemilisele aitamisele.
• Ajaloolise tähtsusega on kooli kui info jagaja monopoolse rolli kadumine. Tänapäeval on tüüpilisel teismelisel vähemalt samasugune juurdepääs maailma kohta käivatele teadmistele kui vanematel ja õpetajatel. Meediatehnoloogiadpakuvad lõbu ja õppimise segu viisidel, millega koolitunnid ei suuda võistelda.

Viitamiskursus-7: õpiobjektid allikmaterjalina e-õppes

Kodused ülesanded:

1. Leia õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile.
2. Otsi õpiobjektide repositooriumidest oma valdkonna õpiobjekte vastavalt litsentsile. Kuidas jagunevad leitud õpiobjektid erinevate sisulitsentside vahel?
3. Kirjuta oma ajaveebi sissekanne, kus esitad ülesannete lahendused.

Tuntumad repositooriumid ja referatooriumid (Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes by Hans Põldoja 13.10.2008)

• MERLOT (http://www.merlot.org/) on üks maailma juhtivaid referatooriume, mida on arendatud alates 1997. aastast. Projekti juhib California State University ning aastate jooksul on kogutud enam kui 20000 õppematerjali metaandmed. Enamik õppematerjalidest on inglise keeles ning mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
• OERCommons (http://www.oercommons.org/) on referatooriumi põhimõttel töötav avatud õppematerjalide kogu, mis sisaldab õppematerjale erinevatest avatud õppematerjalide kogudest. Muuhulgas on seal ka üle 200 eestikeelse õppematerjali metaandmed.
• MELT (http://www.melt-project.eu) on üle-euroopaline üldhariduskoolide õppematerjalide referatoorium, mis sisaldab hetkel üle 22 000 õppematerjali erinevatest Euroopa maadest. Oluline osa MELT kaudu leitavaid õpiobjekte on avaldatud Creative Commons litsentsiga.
  
• Connexions (http://cnx.org/) on üks juhtivaid avatud õppematerjalide repositooriume, mis sisaldab ka veebipõhiseid vahendeid õppematerjalide loomiseks. Iga soovija saab Connexions süsteemiga liituda ning oma õppematerjalid seal avaldada. Projektiga alustati 1999. aastal ning praeguseks on seal üle 7000 õppematerjali.
  

• Ariadne (http://ariadne.cs.kuleuven.be/) oli üks esimesi suuremaid õpiobjektide repositooriume Euroopas. Sealsed õppematerjalid on enamuses kõrghariduses kasutamiseks.

Vastused:
Olles tutvunud lugemismaterjaliga ja väljapakutud nimekirjaga, tundus kõige ahvatlevam Connexions. Asungi seda nüüd uurima ...

1. Lõin Connexions'is endale konto, sest seal lubati nende enda vahenditega lahkesti õpiobjekte koostada. See oli lihtne nagu ikka. Samuti on nende lehel mõningad abimaterjale, mida on algajal kasulik lugeda.
2. Hakkasin objekte otsima. Esmalt tutvusin soomekeelste materjalidega (kuna seda hetkel oma koolis õpetan), aga see valmistas pettumuse, sest olemas on vaid 4 moodulit. Ja nendesti üks meie enda Hans Põldoja tehtud.
3. Järgmine otsingusõna oli aiandus, sest see on huvipakkuv valdkond mu töökoha tõttu. Taas kord pettumus, sest vastuseid tuli väga palju, aga midagi kasutatavat küll ei leidnud.
4. Nüüd lähen oma armastuse matemaatika juuurde ja otsin objekte, mis kuuluvad valdkonda mathematics-logic-statistics. Ühe leidsin kohe eestikeelsete alt teise matemaatika alt:

• Vaiknemets, Ott A* algoritm. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m18032/1.2/
• Cox, Steven Nerve Fibers and the Strang Quartet. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m10145/latest/

Nüüd avasin OER Commons'i avalehe (OER on muide lühend esitähtedest: Open Educational Resources) ja proovin sellest leida midagi sihipärasemat. Connexions'ist kahjuks ei õnnestunud leida midagi sellist, mida väga oleks tahtnud, pidi leppima aseainetega.
OERCommonsist leidsin fantastilise eestikeelse loodushelide õpiobejekti http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses, mis viib www.loodusheli.ee kodulehele:

• Kõrv loodusesse - loodushelid ja helid looduses. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses

Järgmine hea saak on viit lehele http://bio.edu.ee/taimed/, kus asub järgnev õpiobjekt:

• Eesti taimed. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/eesti-taimed

Kui nüüd vastata viimasele küsimusele sisulitsentside jaotuse kohta, siis peab väitma, et minupoolt uuritud kaks repositooriumi ei paku objektide otsingut litsentside järgi. Pakuvad nad valdavalt Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works või Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share ALike.

New technologies of e-learning: The Philosophy of Portfolio

Assignment 1: Summarize the philosophy of portfolio and your reflections regarding how portfolio could be of use in your own work.

I am very new to this topic, so I don't even pretend that I have a clear understanding of it and I can uniquely define it. I properly read all the articles and I found a description which summarizes it nicely and is understandable to me:

"An e-portfolio is a purposeful aggregation of digital items – ideas, evidence, reflections, feedback etc, which “presents” a selected audience with evidence of a person’s learning and/or ability." (Sutherland, S. and Powell, A. (2007), Cetis SIG mailing list discussions [www.jiscmail.ac.uk/archives/cetis-portfolio.html] 9 July 2007)

Right now I think that my portfolio would be for learning, as opposed to for accountability or marketing (look page 2 in Barrett H. (2005, 1): Conflicting Paradigms and Competing Purposes in Electronic Portfolio Development). There are two reasons: first, I am very satisfied with my current job. It might change, of course, over time, as I might start to look for a new job and then I might need to revise the content. Hopefully I don't need to do it, as I think that an honest reflection is your best bet always. And this is exactly my second reason, I am an honest person.

(picture of my daughter Zoe Emilie)


I am a lifelong learner, there are always some courses I am enrolled in or some fields (areas) I am interested in depth. I like learning process and the outcome has secondary importance for me. I don't like to write very much, though. What to do with that obstacle?

From the list of what an e-portfolio is, evidence is easiest for me to arrange to be presented and reviewed by others. I have lots of diplomas and certificates from all these numerous schools and courses I have graduated.

Very useful and helpful for me would be to have all my ideas in one place. I am an extremely organized person. It has always been the most important thing to have everything properly placed and categorized. e-portfolio would be such a perfect place to keep all my ideas (they constantly pop up) systematically organized and followed up.

Lastly, as I don't like to write very much, the need of constant self reflecting in the process of learning pushes me to write more and actually I have to learn that too. Practice makes perfect!

Personaalsed õpikeskkonnad-1: enesetutvustus

Tere!
Mina olen Räpina Aianduskooli haridustehnoloog. Minu isikliku elu kohta leiab selle sama blogi varasemate sissekannete seast mõndagi huvitavat.

Haridustehnoloogina töötan ma alles alates sellest õppeaastast, seega toimub hetkel üks kibekiire õppimine: osalen e-kursustel, loen materjale, räägin õpetajatega ja üritan ennast ruttu-ruttu kurssi viia asjadega, mis on minu tööpäeva olulised osad.

Sellelt kursuselt ootan väga põhjalikku ja laiahaardelist (erinevad keskkonnad) tutvustust õpikeskkondadest. Hakkasin j ust eile ise Moodle'is oma esimest e-õpiobjekti looma: tehnologilised vahendid e-õppes. Selle eesmärgiks on soov tutvustada oma kooli õpetajatele Wimba vahendeid ja ise Moodle'it õppida.

Minu elu ühe sõnaga ... põnev, väga põnev.

Viitamiskursus-1: ülesanded

Ülesanded

1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.

Õpilane: viitamine on oluline info kiiremaks kättesaamiseks või teatud teema täpsemaks seletamiseks või algallikatele osutamiseks. Viited on vajalikud nt seadusandluses. Asendamatu on viitamine info juures mis on omavahel seotud või lähtuvad teisest infost ja kus infot on väga palju.

Õpetaja: Püüdsin mõelda viitamise peale. Leian, et viitamine annab infot allikast kust on antud lõik, andmed pärit. Viitamine on vajalik selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandud viidatud allikate järgi kontrollida.


2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?

Korrektselt algallikatele viitavaid õppematerjalid on näiteks http://ak.rapina.ee/maris/v6sumuudendid.pps ja http://web.zone.ee/allarnoges/kunstiajalugu.htm

Mittekorrekteselt algallikatele viitav õppematerjal on minu meelest http://ph.eau.ee/~ktanel/kool_ja_too/maatriksalgebra1/index.html , sest ma ei suutnud ei sellelt lehelt ega ka autori kodulehelt leida ühtegi viidet ja on raske uskuda, et ta maatriksalgebra on ise välja mõelnud.


3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?

Kuna ma ei tegele üliõpilaste juhendamisega, siis on mul pea võimatu vastata küsimuse esimesele poolele. Meil Räpina Aianduskoolis on olemas kirjalike tööde juhend, kus on vägagi põhjalikult selgitatud erinevaid viitamise võimalusi ja vajadusi. Üldiselt on öeldud, et viidata tuleb allikatele, mida on tegelikult töö koostamisel kasutatud. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud.