Viitamiskursus-7: õpiobjektid allikmaterjalina e-õppes

Kodused ülesanded:

1. Leia õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile.
2. Otsi õpiobjektide repositooriumidest oma valdkonna õpiobjekte vastavalt litsentsile. Kuidas jagunevad leitud õpiobjektid erinevate sisulitsentside vahel?
3. Kirjuta oma ajaveebi sissekanne, kus esitad ülesannete lahendused.

Tuntumad repositooriumid ja referatooriumid (Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes by Hans Põldoja 13.10.2008)

• MERLOT (http://www.merlot.org/) on üks maailma juhtivaid referatooriume, mida on arendatud alates 1997. aastast. Projekti juhib California State University ning aastate jooksul on kogutud enam kui 20000 õppematerjali metaandmed. Enamik õppematerjalidest on inglise keeles ning mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
• OERCommons (http://www.oercommons.org/) on referatooriumi põhimõttel töötav avatud õppematerjalide kogu, mis sisaldab õppematerjale erinevatest avatud õppematerjalide kogudest. Muuhulgas on seal ka üle 200 eestikeelse õppematerjali metaandmed.
• MELT (http://www.melt-project.eu) on üle-euroopaline üldhariduskoolide õppematerjalide referatoorium, mis sisaldab hetkel üle 22 000 õppematerjali erinevatest Euroopa maadest. Oluline osa MELT kaudu leitavaid õpiobjekte on avaldatud Creative Commons litsentsiga.
  
• Connexions (http://cnx.org/) on üks juhtivaid avatud õppematerjalide repositooriume, mis sisaldab ka veebipõhiseid vahendeid õppematerjalide loomiseks. Iga soovija saab Connexions süsteemiga liituda ning oma õppematerjalid seal avaldada. Projektiga alustati 1999. aastal ning praeguseks on seal üle 7000 õppematerjali.
  

• Ariadne (http://ariadne.cs.kuleuven.be/) oli üks esimesi suuremaid õpiobjektide repositooriume Euroopas. Sealsed õppematerjalid on enamuses kõrghariduses kasutamiseks.

Vastused:
Olles tutvunud lugemismaterjaliga ja väljapakutud nimekirjaga, tundus kõige ahvatlevam Connexions. Asungi seda nüüd uurima ...

1. Lõin Connexions'is endale konto, sest seal lubati nende enda vahenditega lahkesti õpiobjekte koostada. See oli lihtne nagu ikka. Samuti on nende lehel mõningad abimaterjale, mida on algajal kasulik lugeda.
2. Hakkasin objekte otsima. Esmalt tutvusin soomekeelste materjalidega (kuna seda hetkel oma koolis õpetan), aga see valmistas pettumuse, sest olemas on vaid 4 moodulit. Ja nendesti üks meie enda Hans Põldoja tehtud.
3. Järgmine otsingusõna oli aiandus, sest see on huvipakkuv valdkond mu töökoha tõttu. Taas kord pettumus, sest vastuseid tuli väga palju, aga midagi kasutatavat küll ei leidnud.
4. Nüüd lähen oma armastuse matemaatika juuurde ja otsin objekte, mis kuuluvad valdkonda mathematics-logic-statistics. Ühe leidsin kohe eestikeelsete alt teise matemaatika alt:

• Vaiknemets, Ott A* algoritm. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m18032/1.2/
• Cox, Steven Nerve Fibers and the Strang Quartet. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m10145/latest/

Nüüd avasin OER Commons'i avalehe (OER on muide lühend esitähtedest: Open Educational Resources) ja proovin sellest leida midagi sihipärasemat. Connexions'ist kahjuks ei õnnestunud leida midagi sellist, mida väga oleks tahtnud, pidi leppima aseainetega.
OERCommonsist leidsin fantastilise eestikeelse loodushelide õpiobejekti http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses, mis viib www.loodusheli.ee kodulehele:

• Kõrv loodusesse - loodushelid ja helid looduses. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses

Järgmine hea saak on viit lehele http://bio.edu.ee/taimed/, kus asub järgnev õpiobjekt:

• Eesti taimed. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/eesti-taimed

Kui nüüd vastata viimasele küsimusele sisulitsentside jaotuse kohta, siis peab väitma, et minupoolt uuritud kaks repositooriumi ei paku objektide otsingut litsentside järgi. Pakuvad nad valdavalt Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works või Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share ALike.

Viitamiskursus-6: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

KODUSED ÜLESANDED:

Kasutades tasuta teenuseid, näiteks Google Scholar ja CiteSeerX leida viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2008. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid veebipõhise õpitulemuste testimise teemal (computer-assisted assessment). Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest. Lisaks määrake iga artikli kategooria Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS publikatsioonide klassifikatsiooni kohaselt.

• Hakkasin kõigepealt Google Scholari kaudu otsima artikleid õppekava arendamise kohta (otsingusõnadeks curriculum development). See on valdkond, mis mind hetkel väga huvitab. Kuna mul puudub kogemus õppekava mõnes teises koolis arendada, siis on mul raske anda objektiivset hinnanud. Meie koolis edeneb see küll väga vaevaliselt.
• Otsingumootor pakub erinevaid variante külluses. Need on siiski enamuses kõik raamatud. Mõned artiklid, mis on silma torganud, on kahjuks väga vanad. Jätkan otsinuid ...
• No nii, jõudsiin lõpuks marjamaale. Õnnestus jälile saada ajakirjale, millel nimeks Journal of Curriculum Studies ja sealt leian ilmselt endale meelepäraseid artikleid piisavalt. Hakkan neid nüüd viitama, ikka APA stiilis (selles aitab mind suur abimees CiteULike):

1. Linn, R. (2008). Methodological issues in achieving school accountability. Journal of Curriculum Studies, 40(6):699-711.

2. Athanases, S., Abrams, J., Jack, G., Johnson, V., Kwock, S., Mccurdy, J., Riley, S., and Totaro, S. (2008). Curriculum for mentor development: problems and promise in the work of new teacher induction leaders. Journal of Curriculum Studies, 40(6):743-770.

(See viimane artikkel on muideks äärmiselt huvipakkuv, sest ühendab endas kolm märksõna, millega olen hiljuti kokku puutunud või puutun veelgi. Need on õppekava arendus, Action Research ja mentorlus.)

Vahepeal avastasin, et http://www.informaworld.com , kust ma leidsin vaadeldava ajakirja, pakub ka ise viite koostamise teenust. Seega, järgnevad viited on koostatud selle vahendiga, ikka APA stiilis:

3. Slattery, Patrick, Krasny, Karen A. & O’Malley, Michael Patrick (2007). Hermeneutics, aesthetics, and the quest for answerability: a dialogic possibility for reconceptualizing the interpretive process in curriculum studies. Journal of Curriculum Studies, 39 (5), 537-558. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600911039

4. Jaros, Milan & Deakin-Crick, Ruth (2007). Personalized learning for the post-mechanical age. Journal of Curriculum Studies, 39 (4), 423-440. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600988136

5. Ritchie, Stephen M., Tobin, Kenneth, Roth, Wolff-Michael & Carambo, Cristobal (2007). Transforming an academy through the enactment of collective curriculum leadership. Journal of Curriculum Studies, 39 (2), 151-175. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600914850

Vastuseks viimasele koduse ülesande osale: vaadeldavad artiklid on kõik ETISe järgi klassifitseeritavad kui 1.1. artiklid, mis on kajastatud ISI Web of Science andmebaasis. Seda tean, sest ISI Web of Knowledge'i lehelt sain otsida abil "nimekirja" kuuluvaid ajakirju ja minu uuritav Journal of Curriculum Studies oli seal.

Viitamiskursus-5: allikakriitika ja autoriõigused

Kodused ülesanded:

• Allikakriitilise lähenemise juures on teie ülesandeks tuua oma blogis välja mõni olukord, kus te ise olete allika õigsuse hindamisel eksinud.

Ilmselt olen mina selles vallas veel väga algaja, aga mul ei meenu ühtegi olukorda, kus mul oleks tekkinud vaadeldav probleem - nimelt, et olekisn allika õigsuse hindamisel eksinud. See on ilmselt nii kahel põhjusel: olen õpetajana küllalt värske, õpetamiskogemust kokku vaid 3 aastat. Teiseks, ma ei võta massiliselt sõna avalikkuses ega koosta hetkel ka mingeid materjale. Seega ei tarvita allikaid ega viita nendele palju.

• Autoriõiguste kohta on see nädal väga praktiline ülesanne. Meie lugemismaterjalid selgitavad, mis kasu on õpetajal avatud sisulitsentsidest. Kõik te olete kindlasti koostanud erinevatel teemadel õppematerjale. Teie ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures. Lisage oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võite ise valida, näiteks APA). Samuti märkige, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksite oma õppematerjali avaldama.

Parimad kohad avatud sisulitsentsiga fotode leidmiseks on Wikimedia Commons ja Flickr. Viimase puhul tasub tähele panna, et ainult väike osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on avatud sisulitsentsiga. Samuti muudab mõlema keskkonna puhul viitamise keerulisemaks see, et autorid kasutavad sageli varjunime.

• Mina koostan hetkel oma soome keele kursusele toeks e-kursust (vt https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1637) ja lihavõtte teema juurde otsisin sobivat pilti. Leidsingi selle Wikimedia Commons'ist, siin see on - pühademuna. See illustratsioon on avaldatud järgmise litsentsiga:"Permission is granted to copy, distribute and/or modify this document under the terms of the GNU Free Documentation License, Version 1.2 or any later version published by the Free Software Foundation; with no Invariant Sections, no Front-Cover Texts, and no Back-Cover Texts."

• Viide APA stiilis on järgmine:

Dixi, Drapanka (polish easter eggs). Wikimedia Commons, Retrieved March 10, 2009, from http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b0/Drapanka001.jpg

Viitamiskursus-4: viidete haldamine

ZOTERO
Installeerisin Zotero ja uurisin teda päris põhjalikult. Kuulasin/vaatasin ära mõlemad tutvustavad demofilmid ja sain sealt palju põnevat teada Zotero võimaluste kohta. Eriti hakkas silma võimalus tõmmata oma kollektsiooni kirjetesse terve nimekiri, mis tekkis raamatukogu elektronilise kataloogi otsingu tulemusena.
Proovisin selle siis kohe järgi, aga alguses ei suutnud leida aadressi riba lõpus ikooni, mis selle tõmbe oleks käivitanud. Olin siis Tallinna Ülikooli akadeemilise raamatukogu kodulehel http://www.tlulib.ee/. Raiskasin tegelikult selle kallal pusimisega palju aega kui lõpuks taipasin mõnda teist raamatukogu proovida.
Ja tõepoolest, selles asi oligi. Kui läksin Tartu Ülikooli raamatukogu kodulehele http://ester.utlib.ee/, siis märkasin kohe, et aadressiribale oli tekkinud uus ikoon. Proovisin ja saingi kogu nimekirja (valikuliselt) oma vast loodud uude kausta tõmmatud.
Proovisin ka Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguga http://www.lib.ttu.ee/, aga seal samuti puudus vastav ikoon. Ei tea millest see sõltub?

SCHOLAR'S AID 4 LIBRARY LITE
Selle tarkvaraga läks pisut kehvasti, sest ma ei suutnud ennast kasutajaks registreerida. Sisestasin palutud andmed: oma nime, Word'i versiooni numbri, eelistatud viitmisstandardi jne. Siis salvestasin, aga ta viskas mind ikka jälle ja uuesti avalehele tagasi andmeid sisestama. Paar korda jäin nõusse ja kordasin tegevusi, siis aga lõin käega. Nüüd hakkasin hoopis viidete haldamise ja jagamise veebipõhiseid keskkondi uurima.

CiteULike
Registreerisin ennast liikmeks ja tutvusin. Raske oli aru saada, mida siin teha saab. Mingi suurepärane ja väga eriline vidin küll silma ei jäänud, mida Zotero ei paku. Seega on Zotero ikka veel liidripositsioonil, kui peaks valima viidete haldamise ja jagamise tarkvara.

CONNOTEA
Registreerisin ennast liikmeks ja aktiveerisin konto klikkides saadetud lingile. Sel korral avanes väga sõbralik ja paljude soovitustega avaleht. See lausa kutsus nuppu oma tööriistaribasse kleepima. Vaatasin ära kõik videod ja sain sealt selguse, kuidas alustada tööd ja mida kõike selle tarkvaraga teha saab. Minule uudiseks kasutati artikli ja/või raamatu identifitseerimiseks DOI numbrit. Mis asi see on?

Viitamiskursus-3: viitekirjed

Ülesanded

Koostage APA ja MLA viitamissüsteemile vastavad viitekirjed järgmistele allikatele:

• Üks vabalt valitud raamat teie raamaturiiulist.

APA: Kuusk, Margit (2001). Suomi selväksi: soome keele õpik. Tartu, Eesti: Eesti keele SA.
MLA: Kuusk, Margit. Suomi selväksi: soome keele õpik. 3rd. Tartu: Eesti keele SA, 2001.

• Amazonis müügil olev raamat (viitekirje koostamisel kasutage Amazonis raamatu kohta avaldatud infot).

APA: Bush, Nancy (2008). Knitted lace of Estonia: techniques, patterns, and traditions. Loveland, CO, USA: Interweave Press LLC.
MLA: Bush, Nancy. Knitted lace of Estonia: techniques, patterns, and traditions. Loveland: Interweave Press LLC, 2008.

• Vabalt valitud artikkel ajakirjast eLearning Papers.

APA: Schiederig, Katharina (2007, March 22). Using e-learning for social sciences: practical lessons from the Free University of Berlin. eLearning Papers, 3, 2007, Retrieved October, 28 2008, from http://www.elearningpapers.eu/index.php?page=doc&doc_id=8998&doclng=6

MLA: Schiederig, Katharina. "Using e-learning for social sciences: practical lessons from the Free University of Berlin." eLearning Papers 3, 200722 March 2007 28 Oct 2008 .

• Vabalt valitud konverentsiartikkel CMC 2008 konverentsilt.

APA: Goudy, Linda, Fountain, Cheryl, & Monroe-Ossi, Heather Professional learning of middle school and preschool teachers using concept mapping. Proc. of the Third Int. Conference on Concept Mapping, Retrieved October, 28 2008, from http://cmc.ihmc.us/cmc2008papers/cmc2008-p275.pdf.

MLA: Goudy, Linda, Cheryl Fountain, and Heather Monroe-Ossi. "Professional learning of middle school and preschool teachers using concept mapping." Proc. of the Third Int. Conference on Concept Mapping 28 Oct 2008 .

• Vabalt valitud ajaveebipostitus.

APA: Linda (2008, October 27). Off topic moment: I finished the 3rd day. Retrieved October 28, 2008, from Linda's Bees Web site: http://beekeeperlinda.blogspot.com/2008/10/off-topic-moment-i-finished-3-day.html

MLA: Linda. "Off topic moment: I finished the 3rd day." Linda's Bees. 27 Oct 2008. 28 Oct 2008 .

• Vabalt valitud õppematerjal LeMill keskkonnast.

APA: Kirber, Helja (2008, June 19). William Shakespeare - sonetid. Retrieved October 28, 2008, from LeMill Web site: http://lemill.net/content/webpages/william-shakespeare-sonetid/view
MLA: Kirber, Helja. "William Shakespeare - sonetid." LeMill. 19 June 2008. 28 Oct 2008 .


Probleemid:

• Imelik, et MLA ei lisa viitesse URL kuigi küsib seda sisendina??
• Mul tekkis raskusi vahe tegemisel kahe küsitud välja vahel: Web Page Title ja Web Site Title.
• Tekitab segadust, et MLA ei märgista kuidagi kuupäevi, millal on artikkel kirjutatud ja millal on seda loetud ja sellel viidatud.
  

Parandage vead järgmises viitekirjes:

Väljataga, T, Pata, K, Laanpere, M, Kaipainen, M. (2008) "Theoretical Framework of the iCampFolio – New Approach to Comparison and Selection of Systems and Tools for Learning Purposes". Proceedings of EC-TEL conference, LNCS. Springer.

Vead:

1. In: sõna on üleliigne
2. Autorite ees- ja perenimed ning autorid eraldatakse komadega, viimase autori järgi on punkt
3. Puudu on viitamise e vaatamise aeg
   

Viitamiskursus-2: Delicious vs Furl

Mul ei olnud eelnevalt mitte migit kokkupuudet ühisjärjehoidjatega. Tegin ülesande kohaselt endale Deliciousi kasutajakonto ja avastasin kohe meeldiva üllatusena, et D pakkus koheselt kõigi minu veebilehitsejas olemasolevate järjehoidjate transporti D-sse . Siis ta lisas automaatselt minu alamkataloogide nimed märksõnadeks, mis minu meelest oli väga peen ja tervitatav nüanss.

Kuna see leht hakkas mulle järjest enam meeldima, siis ma võtsin kätte ja hakkasin igale poole märksõnu (nn tag) juurde lisama. Proovisin märksõnade järgi sorteerida ja selgus, et saab otsida ühe järgi, aga ka kahe märksõna järg jne. Kogu see lehe sõbralikkus lausa kutsus uudistama ja uurima ning kuna installisin ka oma veebilehitsejasse nupu, et alati järjehoidja lisamisel lisatakse see ka D-sse, siis tulevikus näen küll enast D'd kasutamas.

Nüüd siis ülesande teine pool. Valisin Furli. Ja kuna tutvus D'ga oli nii positiivne ja "tormiline", siis F mulle kahjuks kohe üldse ei meeldinud. Esiteks, ma ei saanud teda vist korralikult käima, sest pidevalt pakkus ta mulle mingit nupu installi.

Kui lähen oma kasutajalehele, siis on seal tühjus ... Ma ei hakka ju ometi kõiki järjehoidjaid uuesti sisse trükkima. Aga võib-olla ma lihtsalt ei leia vajalikku vidinat üles, mis selle minu eest ära teeks.

Lõpetuseks, mulle meeldib väga D, põhjused on toodud ülal, ja pole ju rohkem vaja rääkida sellest , miks mingi muu mulle ei meeldi.

Tänud õpetajatele Deliciousi tutvustamise eest!

Viitamiskursus-1: ülesanded

Ülesanded

1. Palu ühel oma kooli üliõpilasel ja ühel õppejõul oma sõnadega seletada, miks on viitamine oluline.

Õpilane: viitamine on oluline info kiiremaks kättesaamiseks või teatud teema täpsemaks seletamiseks või algallikatele osutamiseks. Viited on vajalikud nt seadusandluses. Asendamatu on viitamine info juures mis on omavahel seotud või lähtuvad teisest infost ja kus infot on väga palju.

Õpetaja: Püüdsin mõelda viitamise peale. Leian, et viitamine annab infot allikast kust on antud lõik, andmed pärit. Viitamine on vajalik selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandud viidatud allikate järgi kontrollida.


2. Leia veebist üks korrektselt algallikatele viitav õppematerjal ja üks mittekorretselt viitav õppematerjal. Mis on mittekorrektselt viitava materjali puudused?

Korrektselt algallikatele viitavaid õppematerjalid on näiteks http://ak.rapina.ee/maris/v6sumuudendid.pps ja http://web.zone.ee/allarnoges/kunstiajalugu.htm

Mittekorrekteselt algallikatele viitav õppematerjal on minu meelest http://ph.eau.ee/~ktanel/kool_ja_too/maatriksalgebra1/index.html , sest ma ei suutnud ei sellelt lehelt ega ka autori kodulehelt leida ühtegi viidet ja on raske uskuda, et ta maatriksalgebra on ise välja mõelnud.


3. Millised nõudmised sead Sa oma üliõpilastele kirjalike tööde vormistamiseks ja viitamiseks? Kas Sinu õppeasutuses on kehtestatud üldised tööde vormistamise ja viitamise nõuded?

Kuna ma ei tegele üliõpilaste juhendamisega, siis on mul pea võimatu vastata küsimuse esimesele poolele. Meil Räpina Aianduskoolis on olemas kirjalike tööde juhend, kus on vägagi põhjalikult selgitatud erinevaid viitamise võimalusi ja vajadusi. Üldiselt on öeldud, et viidata tuleb allikatele, mida on tegelikult töö koostamisel kasutatud. Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid, arvandmed jm peavad olema viidatud.