Logee's Greenhouse - troopiline monu kargel kevadpäeval

Nagu uhes ajaleheartikliski kirjutas, siis Ida-Connecticuti vaikne vaike linnake Danielson on usna kuulus just tanu Logee's troopilistele kasvuhoonetele: vt http://www.logees.com/. Olin sellest paigast juba enne kuulnud, aga polnud mahti minna. Nuud votsin selle kulaskaigu ette ja olen siiani suures vaimustuses sellest ajaloolise honguga ettevotmisest.

Ilm, nagu juba mainitud, oli karedalt kulm. Astusin uksest sisse ja olin hetkega pimestatud. Ei miskist eredast valgusest, vaid niiskest troopisest ohust kattusid mu prillid hoobilt paksu uduga. Kulm fotoaparaat oli kahjuks samas seisus ja objektiiv oli kasutuskolbmatu. Proovisin mitmeid kordi sisse-valja kaia, aga koik see oli asjatu, aitas ainult ootamine ja soojenemine.

Samal ajal juba kiikasin kasvuhoone poole ja ainult ahmisin ohku: avanev vaatepilt tahtis hinge votta. Olin sattunud troopilisse vihmametsa (ilmselt mitte vaga sarnane seal kainule, kull aga minu jaoks), koik lohnas ja lokkas, silmapiir kubises suurtest ja vaiksestest koikides vikerkaare toonides oitest. Uskumatu ilu sundis mind igat oiekest pildistama ja tanu Joshi kingitud fotoaparaadile, onnestus mul omaarust enamus neist.

Alatest aastast 1892, mil Logee perekond alustas troopiliste taimede kasvatamist, on ilmselt palju muutunud. Hiljuti oli neil veel mitu eraldi seisvat kasvuhoonet, mis on aga tanaseks koik kokku ehitatud. Nii et klient ei peagi valja minema, vaid saab mugavalt uhest kasvuhoonest teise liikuda.

Uhe tiiva laes ronib hiigelsuur ja lopsakate roosade oitega liaan. Selle nime ei onestunudki valja uurida. Teises tiivas on palju tsitruselisi. Eestis tehakse erinevate ounapuu sortidest nn perepuu. Siin oli poogitud nii, et uhe puu otsas kasvasid nii apelsinid, sidrunid kui ka greipfruudid.

See kollane valgete tiibadega siin vasakul on Pachystachys lutea 'Lollypop Flower'.

Pildid, mis siia postitusse ei mahtunud, panin oma Facebooki lehele, fotode kausta nimega Logee's Greenhouse. Kutsun tuvuma.

Tulge kõik: VERIORA TÄIKA - Ostan-Müün-Vahetan

Tänaseks on täika peetud ja esimese korra kohta võib öelda, et õnnestus täielikult. Huvi oli nii müüjate kui ostjate poole pealt suur ning soov ettevõtmist korrata juba sügisel ka olemas.
Mina esinesin viie artikliga: lilledest olid longus rebasheina, käokulla (õlelill) ja habenelgi istikud. Samuti pakkusin häid mahlakaid ja pontsakaid basiilikuid ning paprikaid. Viimased läksid kui soojad saiad, aga neid oli ka ainult 10. Kuna lilleistikud olid väga tagasihoidlike mõõtmetega, siis oli huvi nende vastu leige. Hea oli see, et õnnestus mõned siiski müüa ja mis kõige parem, mõned ka riidehilpude vastu teise müüjaga vahetada. Ja kuna Zoel on veel arusaamatum suhe riietega kui mul, siis vahetas tema lausa laada ajal oma kostüüme. Seda soosis muidugi minu õe riietega varustajaks olemine, kes talle neid kahel käel ette kandis. Janek sai ka ostu kirja: üks tema klassi poiss äritses koomiksitega ja Janek otsustas, et ilma Ämblikmehe seiklusteta edasi elada oleks raske.
Oli tore hommik!

Aedniku unistus - Davidi budleja

Minu töökaaslane Irmen kõrvalkabinetist rääkis, et toob mulle mingi imelise taime istikuid. Selle õied pidid kasvama 60 cm suuruseks. Täna hommikul sain need imeistikud kätte ja kasvatamise juhendil oli kirjas, et see on Davidi budleja - Buddleia davidii. See nimi on mulle tuttav, sest aianduskoolis on ka neid põõsaid.

Mihkel Saar Hansaplantist ütleb budlejade kohta nii:
"Davidi budleia on pärit Hiinast. Euroopas kasvab budleja vabalt, kasvades kuni 3 m kõrguseks ja laiuseks põõsaks. Davidi budleia on heiteline, püstise kasvuga, roheliste vastakate lehtedega kiirekasvuline põõsas, mis meenutab enam püsilille kui põõsast.

Eestis käitubki budleia rohkem püsilille kui põõsana. Igal talvel külmub põõsas kuni maani tagasi, kuid kasvab ühe suve jooksul uuesti 1–1,5 m kõrguseks ja laiuseks põõsaks tagasi.

Davidi budleia väärtus seisneb hilises õitsemisajas ning erakordselt pikkades ja silmatorkavates õisikutes. Budleiad õitsevad juuli lõpust kuni esimeste külmadeni ja on ühed dekoratiivsemad õitsvad põõsad üldse. Iga kevadel puhkenud võrse tippu moodustab Davidi budleia erakordselt pika ja võimsa õisiku.

Tavaliselt on õisikud 20–30 cm pikkused, mõnedel sortidel isegi kuni 50 cm pikkused. Peale esimese õisiku moodustamist kasvab võrse külgpungadest uusi harusid, mille otsa moodustuvad uued õisikud. Nii jätkub õisikute moodustamine kuni külmadeni.

Meelitab liblikaid

Budleia õied lõhnavad magusalt ja meelitavad ligi kõiksugu putukaid. Eriti meeldib bud-leiade lõhn liblikatele. Päiksepaistelisel päeval on kindlasti mõni liblikas õitel puhkamas või põõsa ümber tiirutamas.

Kuna budleiad õitsevad suve lõpu poole, võib põõsastel kohata ainult ilusaid kirju tiivavärviga liblikaid. Kapsaliblikad on selleks ajaks oma lendamised juba lõpetanud. Liblikalembuse tõttu kutsutakse saksa keeles budleiat liblikapõõsaks.

Paljudest budleia sortidest võib esile tõsta kolme: “Black Knight”, “Pink Delight” ja “White Profusion”. “Black Knight” on varajase õitsemisega, tumelillade kuni 30 cm pikkuste õisikutega sort. “Black Knightile” vastukaaluks on valgete väga pikkade (30–40 cm) õisikutega “White Profusion”. “Pink Delight” on aga massiivsete säravroosade õisikutega tippsort.

Kasvatada nagu roose

Budleiad vajavad aias päikeselist sooja kasvukohta. Mullastiku suhtes meeldivad budleiadele kergemad ja kuivemad mullad. Raske ja liigniiske muld neile ei sobi. Igal aastal külmuvad põõsad tagasi, kuid taastuvad kännuvõsudest kiiresti ja õitsevad rikkalikult.

Isegi kui põõsad talvel tagasi ei külmuks, soovitatakse ka soojemates maades neid varakevadel mõnekümne sentimeetri kõrguselt tagasi lõigata. Mida tugevamalt põõsaid tagasi lõigata, seda võimsam on taimede kasv ja pikemad õisikud.

Talveriskide maandamiseks võiks budleiadega käituda nagu peenraroosidega. Sügisel lõigata põõsas 20 cm kõrguselt tagasi, veidi mullata ja katta kuuseokstega. Varakevadel eemaldada kuuseoksad ja mullatud muld ning lõigata vajadusel oksad terve kohani tagasi.

Budleiad sobivad väga hästi nii pargi- kui peenraroosidega, üksikult või rühmana murusse, püsilillepeenrasse ja istumiskohtade lähedusse. Davidi budleia on põnev põõsas, mille katmise ja lõikamise vaev tasub end kuhjaga ära."

Saavutasin uue taseme istikute ettekasvatamises

Pikeerisin juba kolmandaid taimi ja oli tunne, nagu juba natuke oskaksin. Healt meelt tundsin õigete töövõtete üle - tundus kohe, et palju kergem oli õigete võtetega tööd teha kui omaenese leiutatud meetodil.

Mis taimi ma pikeerisin, ei oska sel korral öelda, sest naabrilt saadud taimed jäid tundmatuks. Tore seegi, on põnevuse moment asjal juures.

Kurb hakkas siis, kui vaatasin hindaval pilgul toas ringi ja avastasin, et ruum valguse lähedal on ammendatud. Ega midagi, tuli appi võtta keerukamad lahendused (vaata pilti) ja liikuda uuele tasemele.