MS SilverLight veebidisaini 5. osa

Suure taasiseseisvumispüha hommiku avas Ilja Šmorgun, kes räägib täna veebirakenduse sidumisest XML andmebaasidega.

Kui eelmistel päevadel olime disaininud ja nuppe ehitanud, siis täna koostame küsimustiku vormi ja andmebaasilaadse XML'i (Extensible Markup Language) faili. XML'i kasutatakse veebiteenustes, andmevahetustes, uues MS Word'i dokumentide formaadis *.docx.

XML päises on toodud kodeering, mis hõlbustab programmil erisümbolitest arusaamist, nt täpitähed, kirillitsa jne.

Et Silverlight saaks hakkama XML'iga, tuleb nende vahele lisada veebiteenus - serverimaailmast võetud tükk, mis tagab andmevahetuse.

Code-behind failid *.cs:

• kui Blendis luua uus aken, siis luuakse fail UusAken.xaml ja koos sellega UuasAken.xaml.cs, mis ongi code-behind fail.
• Seda kasutatakse koodi jaoks ja on algselt peidetud.
• Sinna lisatakse, näiteks, tegevus, mida me soovime, et juhtuks kui klõpsatakse hiirt jne.

Vt ka koolitusmaterjaist 'Andmete sidumine XML'i abil'.

XML namespace (xmlns) kontrollib skeeme MS serveri skeemidega.

DataGrid (selle leiab Assets>Controls) on tabel, mida kasutatakse nimekirjade näitamiseks.

• IsReadOnly otsustab, kas andmeid tohib muuta;
• AutoGenerateColumns näitab andmebaasi kõiki välju;
• väike valge ruuduke ja 'Reset' võimaldab nullida väärtusi, näiteks veeristel;

Tabeli ridade ja veergude loomiseks tuleb valida 'Properties' alt otsingust 'ColumnDefinitions' ja 'RowDefinitions' ning klikkides lisada nii palju kui vaja ja paremast paneelist saab neid siis defineerida Auto või etteantud pikselite laiuseks.

Andmete salvestamise protsess koosneb 4 etapist (kuna Silverlight ja XML ei räägi teineteisega otse):

1. Loe XML'i andmed;
2. Salvesta andmed mällu;
3. Lisa uue isiku andmed;
4. Kirjuta vana XML üle.

Rakenduse publitseerimine

Windowsi server + ASP.NET tugi

Viitamiskursus-6: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

KODUSED ÜLESANDED:

Kasutades tasuta teenuseid, näiteks Google Scholar ja CiteSeerX leida viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2008. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid veebipõhise õpitulemuste testimise teemal (computer-assisted assessment). Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest. Lisaks määrake iga artikli kategooria Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS publikatsioonide klassifikatsiooni kohaselt.

• Hakkasin kõigepealt Google Scholari kaudu otsima artikleid õppekava arendamise kohta (otsingusõnadeks curriculum development). See on valdkond, mis mind hetkel väga huvitab. Kuna mul puudub kogemus õppekava mõnes teises koolis arendada, siis on mul raske anda objektiivset hinnanud. Meie koolis edeneb see küll väga vaevaliselt.
• Otsingumootor pakub erinevaid variante külluses. Need on siiski enamuses kõik raamatud. Mõned artiklid, mis on silma torganud, on kahjuks väga vanad. Jätkan otsinuid ...
• No nii, jõudsiin lõpuks marjamaale. Õnnestus jälile saada ajakirjale, millel nimeks Journal of Curriculum Studies ja sealt leian ilmselt endale meelepäraseid artikleid piisavalt. Hakkan neid nüüd viitama, ikka APA stiilis (selles aitab mind suur abimees CiteULike):

1. Linn, R. (2008). Methodological issues in achieving school accountability. Journal of Curriculum Studies, 40(6):699-711.

2. Athanases, S., Abrams, J., Jack, G., Johnson, V., Kwock, S., Mccurdy, J., Riley, S., and Totaro, S. (2008). Curriculum for mentor development: problems and promise in the work of new teacher induction leaders. Journal of Curriculum Studies, 40(6):743-770.

(See viimane artikkel on muideks äärmiselt huvipakkuv, sest ühendab endas kolm märksõna, millega olen hiljuti kokku puutunud või puutun veelgi. Need on õppekava arendus, Action Research ja mentorlus.)

Vahepeal avastasin, et http://www.informaworld.com , kust ma leidsin vaadeldava ajakirja, pakub ka ise viite koostamise teenust. Seega, järgnevad viited on koostatud selle vahendiga, ikka APA stiilis:

3. Slattery, Patrick, Krasny, Karen A. & O’Malley, Michael Patrick (2007). Hermeneutics, aesthetics, and the quest for answerability: a dialogic possibility for reconceptualizing the interpretive process in curriculum studies. Journal of Curriculum Studies, 39 (5), 537-558. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600911039

4. Jaros, Milan & Deakin-Crick, Ruth (2007). Personalized learning for the post-mechanical age. Journal of Curriculum Studies, 39 (4), 423-440. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600988136

5. Ritchie, Stephen M., Tobin, Kenneth, Roth, Wolff-Michael & Carambo, Cristobal (2007). Transforming an academy through the enactment of collective curriculum leadership. Journal of Curriculum Studies, 39 (2), 151-175. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600914850

Vastuseks viimasele koduse ülesande osale: vaadeldavad artiklid on kõik ETISe järgi klassifitseeritavad kui 1.1. artiklid, mis on kajastatud ISI Web of Science andmebaasis. Seda tean, sest ISI Web of Knowledge'i lehelt sain otsida abil "nimekirja" kuuluvaid ajakirju ja minu uuritav Journal of Curriculum Studies oli seal.