Viitamiskursus-7: õpiobjektid allikmaterjalina e-õppes

Kodused ülesanded:

1. Leia õpiobjektide repositooriumidest 3 oma valdkonna õpiobjekti ja viita neile vastavalt APA viitamissüsteemile.
2. Otsi õpiobjektide repositooriumidest oma valdkonna õpiobjekte vastavalt litsentsile. Kuidas jagunevad leitud õpiobjektid erinevate sisulitsentside vahel?
3. Kirjuta oma ajaveebi sissekanne, kus esitad ülesannete lahendused.

Tuntumad repositooriumid ja referatooriumid (Töö allikatega, viitamine ja viidete haldamine e-õppes by Hans Põldoja 13.10.2008)

• MERLOT (http://www.merlot.org/) on üks maailma juhtivaid referatooriume, mida on arendatud alates 1997. aastast. Projekti juhib California State University ning aastate jooksul on kogutud enam kui 20000 õppematerjali metaandmed. Enamik õppematerjalidest on inglise keeles ning mõeldud kõrghariduses kasutamiseks.
• OERCommons (http://www.oercommons.org/) on referatooriumi põhimõttel töötav avatud õppematerjalide kogu, mis sisaldab õppematerjale erinevatest avatud õppematerjalide kogudest. Muuhulgas on seal ka üle 200 eestikeelse õppematerjali metaandmed.
• MELT (http://www.melt-project.eu) on üle-euroopaline üldhariduskoolide õppematerjalide referatoorium, mis sisaldab hetkel üle 22 000 õppematerjali erinevatest Euroopa maadest. Oluline osa MELT kaudu leitavaid õpiobjekte on avaldatud Creative Commons litsentsiga.
  
• Connexions (http://cnx.org/) on üks juhtivaid avatud õppematerjalide repositooriume, mis sisaldab ka veebipõhiseid vahendeid õppematerjalide loomiseks. Iga soovija saab Connexions süsteemiga liituda ning oma õppematerjalid seal avaldada. Projektiga alustati 1999. aastal ning praeguseks on seal üle 7000 õppematerjali.
  

• Ariadne (http://ariadne.cs.kuleuven.be/) oli üks esimesi suuremaid õpiobjektide repositooriume Euroopas. Sealsed õppematerjalid on enamuses kõrghariduses kasutamiseks.

Vastused:
Olles tutvunud lugemismaterjaliga ja väljapakutud nimekirjaga, tundus kõige ahvatlevam Connexions. Asungi seda nüüd uurima ...

1. Lõin Connexions'is endale konto, sest seal lubati nende enda vahenditega lahkesti õpiobjekte koostada. See oli lihtne nagu ikka. Samuti on nende lehel mõningad abimaterjale, mida on algajal kasulik lugeda.
2. Hakkasin objekte otsima. Esmalt tutvusin soomekeelste materjalidega (kuna seda hetkel oma koolis õpetan), aga see valmistas pettumuse, sest olemas on vaid 4 moodulit. Ja nendesti üks meie enda Hans Põldoja tehtud.
3. Järgmine otsingusõna oli aiandus, sest see on huvipakkuv valdkond mu töökoha tõttu. Taas kord pettumus, sest vastuseid tuli väga palju, aga midagi kasutatavat küll ei leidnud.
4. Nüüd lähen oma armastuse matemaatika juuurde ja otsin objekte, mis kuuluvad valdkonda mathematics-logic-statistics. Ühe leidsin kohe eestikeelsete alt teise matemaatika alt:

• Vaiknemets, Ott A* algoritm. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m18032/1.2/
• Cox, Steven Nerve Fibers and the Strang Quartet. Retrieved March 10, 2009, from connexions Web site: http://cnx.org/content/m10145/latest/

Nüüd avasin OER Commons'i avalehe (OER on muide lühend esitähtedest: Open Educational Resources) ja proovin sellest leida midagi sihipärasemat. Connexions'ist kahjuks ei õnnestunud leida midagi sellist, mida väga oleks tahtnud, pidi leppima aseainetega.
OERCommonsist leidsin fantastilise eestikeelse loodushelide õpiobejekti http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses, mis viib www.loodusheli.ee kodulehele:

• Kõrv loodusesse - loodushelid ja helid looduses. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/korv-loodusesse-loodushelid-ja-helid-looduses

Järgmine hea saak on viit lehele http://bio.edu.ee/taimed/, kus asub järgnev õpiobjekt:

• Eesti taimed. Retrieved March 11, 2009, from OER Commons Web site: http://www.oercommons.org/courses/eesti-taimed

Kui nüüd vastata viimasele küsimusele sisulitsentside jaotuse kohta, siis peab väitma, et minupoolt uuritud kaks repositooriumi ei paku objektide otsingut litsentside järgi. Pakuvad nad valdavalt Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works või Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share ALike.

Viitamiskursus-6: teadusartiklite andmebaaside kasutamine

KODUSED ÜLESANDED:

Kasutades tasuta teenuseid, näiteks Google Scholar ja CiteSeerX leida viis erinevat teadusartiklit teid isiklikult huvitaval uurimisteemal ajavahemikust 2000-2008. Kui teil puudub mingi konkreetne teid huvitav uurimisteema, siis võiksite otsida artikleid veebipõhise õpitulemuste testimise teemal (computer-assisted assessment). Postitage oma blogisse nii korrektsed viited leitud artiklitele kui ka lühike refleksioon otsingu protsessist, tekkinud probleemidest ja lahendustest. Lisaks määrake iga artikli kategooria Eesti Teadusinfosüsteemi ETIS publikatsioonide klassifikatsiooni kohaselt.

• Hakkasin kõigepealt Google Scholari kaudu otsima artikleid õppekava arendamise kohta (otsingusõnadeks curriculum development). See on valdkond, mis mind hetkel väga huvitab. Kuna mul puudub kogemus õppekava mõnes teises koolis arendada, siis on mul raske anda objektiivset hinnanud. Meie koolis edeneb see küll väga vaevaliselt.
• Otsingumootor pakub erinevaid variante külluses. Need on siiski enamuses kõik raamatud. Mõned artiklid, mis on silma torganud, on kahjuks väga vanad. Jätkan otsinuid ...
• No nii, jõudsiin lõpuks marjamaale. Õnnestus jälile saada ajakirjale, millel nimeks Journal of Curriculum Studies ja sealt leian ilmselt endale meelepäraseid artikleid piisavalt. Hakkan neid nüüd viitama, ikka APA stiilis (selles aitab mind suur abimees CiteULike):

1. Linn, R. (2008). Methodological issues in achieving school accountability. Journal of Curriculum Studies, 40(6):699-711.

2. Athanases, S., Abrams, J., Jack, G., Johnson, V., Kwock, S., Mccurdy, J., Riley, S., and Totaro, S. (2008). Curriculum for mentor development: problems and promise in the work of new teacher induction leaders. Journal of Curriculum Studies, 40(6):743-770.

(See viimane artikkel on muideks äärmiselt huvipakkuv, sest ühendab endas kolm märksõna, millega olen hiljuti kokku puutunud või puutun veelgi. Need on õppekava arendus, Action Research ja mentorlus.)

Vahepeal avastasin, et http://www.informaworld.com , kust ma leidsin vaadeldava ajakirja, pakub ka ise viite koostamise teenust. Seega, järgnevad viited on koostatud selle vahendiga, ikka APA stiilis:

3. Slattery, Patrick, Krasny, Karen A. & O’Malley, Michael Patrick (2007). Hermeneutics, aesthetics, and the quest for answerability: a dialogic possibility for reconceptualizing the interpretive process in curriculum studies. Journal of Curriculum Studies, 39 (5), 537-558. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600911039

4. Jaros, Milan & Deakin-Crick, Ruth (2007). Personalized learning for the post-mechanical age. Journal of Curriculum Studies, 39 (4), 423-440. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600988136

5. Ritchie, Stephen M., Tobin, Kenneth, Roth, Wolff-Michael & Carambo, Cristobal (2007). Transforming an academy through the enactment of collective curriculum leadership. Journal of Curriculum Studies, 39 (2), 151-175. Retrieved March 10, 2009, from http://www.informaworld.com/10.1080/00220270600914850

Vastuseks viimasele koduse ülesande osale: vaadeldavad artiklid on kõik ETISe järgi klassifitseeritavad kui 1.1. artiklid, mis on kajastatud ISI Web of Science andmebaasis. Seda tean, sest ISI Web of Knowledge'i lehelt sain otsida abil "nimekirja" kuuluvaid ajakirju ja minu uuritav Journal of Curriculum Studies oli seal.

Viitamiskursus-5: allikakriitika ja autoriõigused

Kodused ülesanded:

• Allikakriitilise lähenemise juures on teie ülesandeks tuua oma blogis välja mõni olukord, kus te ise olete allika õigsuse hindamisel eksinud.

Ilmselt olen mina selles vallas veel väga algaja, aga mul ei meenu ühtegi olukorda, kus mul oleks tekkinud vaadeldav probleem - nimelt, et olekisn allika õigsuse hindamisel eksinud. See on ilmselt nii kahel põhjusel: olen õpetajana küllalt värske, õpetamiskogemust kokku vaid 3 aastat. Teiseks, ma ei võta massiliselt sõna avalikkuses ega koosta hetkel ka mingeid materjale. Seega ei tarvita allikaid ega viita nendele palju.

• Autoriõiguste kohta on see nädal väga praktiline ülesanne. Meie lugemismaterjalid selgitavad, mis kasu on õpetajal avatud sisulitsentsidest. Kõik te olete kindlasti koostanud erinevatel teemadel õppematerjale. Teie ülesandeks on leida avatud sisulitsentsiga illustratsioon, mis sobiks kasutamiseks teie viimase õppematerjali juures. Lisage oma ajaveebi illustratsiooni aadress ja korrektselt vormistatud viide illustratsioonile (viitamissüsteemi võite ise valida, näiteks APA). Samuti märkige, millise litsentsiga on illustratsioon avaldatud ning kas see seab mingeid nõudmisi sellele, mis litsentsiga peaksite oma õppematerjali avaldama.

Parimad kohad avatud sisulitsentsiga fotode leidmiseks on Wikimedia Commons ja Flickr. Viimase puhul tasub tähele panna, et ainult väike osa Flickr keskkonnas avaldatud fotodest on avatud sisulitsentsiga. Samuti muudab mõlema keskkonna puhul viitamise keerulisemaks see, et autorid kasutavad sageli varjunime.

• Mina koostan hetkel oma soome keele kursusele toeks e-kursust (vt https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=1637) ja lihavõtte teema juurde otsisin sobivat pilti. Leidsingi selle Wikimedia Commons'ist, siin see on - pühademuna. See illustratsioon on avaldatud järgmise litsentsiga:"Permission is granted to copy, distribute and/or modify this document under the terms of the GNU Free Documentation License, Version 1.2 or any later version published by the Free Software Foundation; with no Invariant Sections, no Front-Cover Texts, and no Back-Cover Texts."

• Viide APA stiilis on järgmine:

Dixi, Drapanka (polish easter eggs). Wikimedia Commons, Retrieved March 10, 2009, from http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b0/Drapanka001.jpg

Vastlapäev - Vabariigi aastapäev - Madisepäev

Küll oli tore teisipäev.

See oli kohe nii vahva, et sundis mind uut sissekannet tegema. Esiteks, mul oli õde külas ja lastel muidugi sellest oi-oi kui rõõmus meel. Siis oli ju veel ka vaba päev ja esmaspäev oli üldse poolik päev ... igast väiksest asjast nii palju rõõmu.

Naabriperega, Piiridega Männisalust, oli kokkulepe, et lähme hommikupoolikul Väino tiigile uisutama. Piiri Helen on selline usin suhetehoidja, kes ikka vahest helistab ja meid välja ajab. Mõeldud, tehtud, uisud ja suusad ja kelgud autosse, Piret ja Josh ja lapsed autosse ja jääle.

Minu eelmisel õhtul tehtud Chili con Carne oli autosse jahtuma tõstetud ja seetõttu tuli koos meiega väljasõidule. Ja see osutus üheks vägevaks roaks, mis toitis mitu peret pärast tõsist tundidepikkust rahmimist jääl. Retsept osutus pärast väga popiks ja pole imestada, kui ka Piiride pool seda mõnel õhtul sel nädalal pakutakse.

Aga päeva nael oli see, et ma ei olnud oma meest uiskudega jääl eluski näinud ja täna nägin. Ainult kuulnud olin, et ta nooruses jäähokis kõva käsi olla olnud. Mina panin kohe tritsud alla ja asusin keerutama, tema millegipärast võttis hoogu. Ja kui siis lõpuks pani, siis kõik vahtisid ammuli sui - tema hoog ja elegants ja vaba olek uiskudel oli äärmiselt nauditav.

Me tegime ka võiduuisutamist ja pikima liu kelgutamist. Samuti jäätantsu. Küll oli tore!

Personaalsed õpikeskonnad-7: kokkuvõte

Oo, jee, ma olen endaga nii rahul, et võin südametunnistuse piinadeta hakata seda sissekannet kirjutama.

1. Mida uut õppisin sellel kursusel? Kas antud kursus täitis minu ootusi? Kas kursusel osalemine andis mulle midagi kasulikku (uut informatsiooni, uusi teadmisi ja oskusi, uusi tutvusi)?

See kursus täitis minu ootused igati ja rohkem veel. Minu kogemused e-õppega olid enne (ja on mingil määral) siiani kesised. Personaalsete õpikeskkondade kursus oli üles ehitatud tunduvalt erinevalt teistest e-kursustest, sest ma olin tuttav vaid Moodle keskkonnaga. See erinemine teistest oli väga hea ja arendav. Kursuse ülesehitus iseenesest juba õpetas ja tutvustas, täpselt nii nagu üks hea õppematerjal olema pea.

Ma kangesti soovisin osaleda sellel kursusel ja mul oli kindel plaan teha seda aktiivselt. Kahjuks juhtus aga ikkagi nii, et ma tegin peaaegu et miinimumi. Ja see valmistab mulle endale pettumuse. Pean kahetsusega tunnistama, et hindasin oma võimeid üle ja nüüd on tulemus käes. Seega pean vastama uute tutvuste tekkimisest eitavalt ja see on vaid minu süü.

Mina õppisin sellel kursusel juurde palju uusi sotsiaalse tarkvara vahendeid. Meie koolis on tekkinud juba kaks olukorda, kus lausa nõutakse sotsiaalse tarkvara kasutusele võtmist ühistöö edandamiseks ja ma olen saanud sellele protsessile kaasa aidata ning lahendusi pakkuda. Toimuvad õppekavade arutelud. Hea on kui õpetajatel, kes soovivad osaleda, on olemas võimalus sisendit anda ja mis oleks veel parem vahend kui üks viki: osale omale sobival ajal ja kohas.

Läbi HAVIKEse keskkonna jõudsin kaasõppuri Varje abil WordPressi rakenduseni ja tutvusin sellega. Endale lõin bloger.com's ajaveebi. Hakkasin aktiivselt kasutama Netvibe agregaatorit ja nüüd uurin erinevaid vikisid, et neidki õpetajatele õppetöö elavadamiseks soovitada.

2. Millised on minu kogemused sellel kursusel? Siinkohal ei tasuks kindlasti unustada ka negatiivseid kogemusi.

Kui ma 2008 aasta septembris alustasin Räpina Aianduskoolis tööd haridustehnoloogina, siis oli kõik nii uus ja vahva: palju uut õppida ja vähe kohustusi. Vähe oli neid ilmselt sellepärast, et ma ei saanud kohe aru (mis on ju ka vabandatav), mida ma ikkagi tegema pean. Tänaseks on olukord õnneks selginenud ja kohustusi on seetõttu ülepeakaela. Aga sügisel suure hurraaga alustatud kursusi on järjest raskem lõpule viia.

Minu tunded selle kursusega seotult on kahetised. Mulle on olnud äärmiselt ebameeldiv see, et ma ei jõudnud seda õigel ajal lõpetada. Samas meeldib mulle väga õppida ja ma leian, et sellest kursusest olen ma saanud väga palju kasulikku infot. Olen lugenud materjale, mida õpetajad on lisanud ja need on mind mõtlema pannud teemade peale, milledeni ma poleks ise jõudnud.

Kahju oli, et Flashmeetingul, mida ma nii ootasin, jäi osalemata, kuna pidin minema komandeeringusse. Kokkuvõtteks: oma ülikooli ajal (kui ei pidanud töötama) oli lihtsam õppida, nüüd aga on huvitavam.

Suhtumine personaalsetesse õpikeskkondadesse on samuti kahevahelolev: huvitav ja uudne on läbi nende suhelda ja õppetööd korraldada ja mulle meeldib, et õppematerjal jääb hiljem kasutusse. Mis aga räägib minu puhul fikseeritud õpikeskkonna (nt Moodle) kasuks on see, et see on süstematiseeritum ja õppijale lihtsam, sest on õpetaja poolt valmis tehtud.

3. Mis võiks/peaks sellel kursusel olema teistmoodi (tegevused, kursuse ülesehitus, tagasiside, üldine lähenemine jne.)?

Väga raske on mul algajana jagada soovitusi, sest selle kursuse materjalide ja läbiviimise tase olid kõrged. Soovitatud tarkvara lahenduste nimekiri on olemas, see on hea - olen kasutanud. Mulle meeldis, et kirjandusena soovitatid välisautoreid ja et osad kirjutised olid ka teoreetilist laadi. Ja jäängi vastuse võlgu, mis peaks olema teisiti.

Õpetajad Kairit ja Terje, aitähhTeile!

Personaalsed õpikeskkonnad-6: oma keskkond

Olen ahmanud liiga suure tüki tööd ja olen seetõttu jäänud oma tegemistega pisut jänni. See ei ole hea tunne, aga ma püüan siiski pinnale rabeleda ja ei anna veel alla.

Kuna materjali on, siis hakkan nüüd oma keskkonda koostama. Olen õpilane mitmel kursusel ja ka tööga seotult on vajalik külastada pidevalt mitmeid veebilehekülgi. Kõik see vajab ühte agregeeritud avalehte. Seoses ühe rahvusvahelise projektiga on mul konto Elggis, aga see on seotud vaid selle konkreetse inimeste rühmaga. Elgg iseenesest on täitsa vahva ja personaalse õpikeskkonna loomise jaoks sobiv küll. Et aga õppida ka midagi uut, siis teen Netvibe'i oma konto.

Tund aega hiljem ...

... Netvibe on täitsa lahe. Ainus millega jamasin kohe tükk aega ja ei saanudki tööle, on Flickr - ei näita minu fotosid, vaid kellegi teise omi. Ei tea, miks ma seda sätitud ei saa.

Minu avalik leht http://www.netvibes.com/kyllikoppo#Avalik koosneb üldistest vidinatest. Ega mul suurt vajadust neid sinna lisada veel ei olnud, aga valisin siiski pakutavatest midagi. Teine sakk on juba vajalikum info: koondasin sinna kolme käimasoleva kursuse avalehed, et mul oleks mugav neisse siseneda. Samuti lisasin avalehele ühe RSS voo: eLearningPapers organisatsioonist, nimelt. Vaat sellised kohad tasub küll kõik kohe kokku koguda, sest pärast ise küll ei mäleta kuhu kõikjale ma ennast kasutajaks olen teinud. Registreerimisel tundub äärmiselt vajalik ja huvitav, iga päev aga pakub omip õnevusi ja nii need vahvad asjad meelest lendavadki.

Netvibe's on võimalik koostada ka isiklik leht. Hetkel ei suutnud ma midagi sinna lisada, sest polnud tekkinud vajadust läheneda vidinatele privaatselt. Sinna saaks panna kokku jooksma kõik oma emaili kontod ja muud konfidantsiaalsed sisendid (nt pangakontod), aga ma ei riski seda vist veel teha.

Nüüd siis püüan joonistada skeemi.

Avasin bubbl.us ja hakkasin koostama joonist. Tegin pildi valmis ja seejärel hakkasin salvestama. Kuna mul eelnevalt kontod polnud, siis pidin registreeruma. Ja nüüd ta siis avab, ja avab, ja avab
.... juba 15 minutit lood ta mulle kontot.

Ei tea kas jooksis kokku?

Registreerimist too vahend küll ei lõpetanud, ometi lubas eksportida tulemuse. Selline tuli:

New technologies of e-learning: The Philosophy of Portfolio

Assignment 1: Summarize the philosophy of portfolio and your reflections regarding how portfolio could be of use in your own work.

I am very new to this topic, so I don't even pretend that I have a clear understanding of it and I can uniquely define it. I properly read all the articles and I found a description which summarizes it nicely and is understandable to me:

"An e-portfolio is a purposeful aggregation of digital items – ideas, evidence, reflections, feedback etc, which “presents” a selected audience with evidence of a person’s learning and/or ability." (Sutherland, S. and Powell, A. (2007), Cetis SIG mailing list discussions [www.jiscmail.ac.uk/archives/cetis-portfolio.html] 9 July 2007)

Right now I think that my portfolio would be for learning, as opposed to for accountability or marketing (look page 2 in Barrett H. (2005, 1): Conflicting Paradigms and Competing Purposes in Electronic Portfolio Development). There are two reasons: first, I am very satisfied with my current job. It might change, of course, over time, as I might start to look for a new job and then I might need to revise the content. Hopefully I don't need to do it, as I think that an honest reflection is your best bet always. And this is exactly my second reason, I am an honest person.

(picture of my daughter Zoe Emilie)


I am a lifelong learner, there are always some courses I am enrolled in or some fields (areas) I am interested in depth. I like learning process and the outcome has secondary importance for me. I don't like to write very much, though. What to do with that obstacle?

From the list of what an e-portfolio is, evidence is easiest for me to arrange to be presented and reviewed by others. I have lots of diplomas and certificates from all these numerous schools and courses I have graduated.

Very useful and helpful for me would be to have all my ideas in one place. I am an extremely organized person. It has always been the most important thing to have everything properly placed and categorized. e-portfolio would be such a perfect place to keep all my ideas (they constantly pop up) systematically organized and followed up.

Lastly, as I don't like to write very much, the need of constant self reflecting in the process of learning pushes me to write more and actually I have to learn that too. Practice makes perfect!